Peatükk 1.6 (Eesti keel 3. kl)

Mis on keel?

Mitut keelt maailmas räägitakse?
​Mille poolest erinevad kõnekeel ja kirjakeel?

Kui palju on maailmas keeli?

Keele abil saavad inimesed omavahel suhelda. Keeled on kujunenud tuhandete aastate jooksul ja maailma eri paigus elavatel inimestel on erinevad keeled. Maailmas räägitakse praegu ligi 6000 keelt ning neil on omakorda palju murdeid. ​Keeled, mis on omavahel sarnased, on sugulaskeeled.

Eesti keele sugulaskeel on näiteks soome keel.

  • Miks me lisaks emakeelele veel teisi keeli õpime?
  • Milliseid keeli tahaksid sina osata? Miks just neid?
  • Kuidas me siis sõpradega suhtleks, kui me rääkida ei saaks?
  • Vaata kaardilt, kuidas kõlab sõna süda eri keeltes.
  • Kuidas on sõna süda soome keeles?   

Võrdle seda eestikeelse sõnaga. Mida märkad?

  • Kuidas on sõna süda hispaania ja kuidas prantsuse keeles? 

hispaania keeles   

prantsuse keeles    

Võrdle neid. Mida märkad?

  • Otsi kaardilt veel keeli, mille sõnade kirjapilt on omavahel sarnane. Miks see nii on?
EESTI
Kass on laual. (Loeme nii, nagu kirjutame.)

Sama mõte teistes keeltes

SOOME
Kissa on pöydällä.
​(Loeme nii, nagu kirjutame.)

ROOTSI
Katten är på bordet.
​(Loe: katten är po burdet)

INGLISE
The cat is on the table.
​(Loe: the kät is on the teibl)

PRANTSUSE
Le chat est sur la table.
​(Loe: lö ša e sür la tabl)

VENE
Kошка лежит на столе.
​(Loe: koška ležit na stale)

LÄTI
Kaķis ir uz galda.
(Loe: katjis ir uz galda)

JAAPANI
​猫がテーブルの上にある
​(Loe: neko wa teeburu no ue ni mas)

  • Milline keel tundub sulle neist kõige lihtsam? Miks?
  • Milline keel tundub sulle neist kõige raskem? Miks?
  • Millised keeled tunduvad olevat sugulaskeeled? Millest seda järeldad?

Kõnekeel on see, mida me kõneleme

Kõnekeelt kasutame iga päev. Sellel on palju erinevaid vorme, sest olenevalt olukorrast kasutame erinevaid sõnu. Kuna kõnekeel on suuline keel (see pole mõeldud kirjutamiseks), siis ei kehti selle kohta ka rangeid reegleid. Seepärast võib öelda, et inimene ei tee kõneldes mitte kunagi vigu. Küll aga tuleks järgida üldiseid viisakus- ja käitumisreegleid.

  • Mis keeles sa selle mõtte välja ütlesid?  
  • Milliseid häälikuid sa seda mõtet välja öeldes kasutasid?  

Kirjuta, mida sa ütled neile inimestele, kui sul on kõht tühi.

  1. emale 
  2. õpetajale 
  3. sõbrale 
  4. kohviku ettekandjale 
  • Mida erinevat märkad? Miks ei võiks nende kõigiga ühtemoodi kõneleda?

Kirjakeel on see, mida kirjutame

Kiri on märgisüsteem, mille abil saame oma mõtteid üles märkida. Maailma rahvad on selleks kasutanud erinevaid märke.

Eesti keeles on peaaegu iga hääliku jaoks üks märk (täht). Samade häälikute märkimiseks kasutatakse eri keeltes erisuguseid sümboleid. Ka sõnu võib kirjutada ja lugeda isemoodi. Araabia kirja loetakse paremalt vasakule, jaapani kirja võib lugeda nii paremalt vasakule kui ka ülalt alla.

Illustreeritud lasteentsüklopeedia

Eesti tähestik

Aa  Bb  Dd  Ee  Ff  Gg  Hh  Ii  Jj  Kk  Ll Mm  Nn  Oo  Pp  Rr  Ss  Šš  Zz  Žž  Tt  Uu Vv  Õõ  Ää  Öö  Üü

  • Uuri tähestikku. Miks on siin kasutatud eri värve?

Ladina tähestik

Aa Bb Cc Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Qq Rr Ss Tt Uu Vv Ww Xx Yy Zz

Kreeka tähestik

Αα Ββ Γγ Δδ Εε Ζζ Ηη Θθ Ιι Κκ Λλ Μμ Νν Ξξ Οο Ππ Ρρ Σς Ττ Υυ Φφ Χχ Ψψ Ωω

Kirillitsa ehk vene tähestik

Аа Бб Вв Гг Дд Ее Ёë Жж Зз Ии Йй Кк Лл Мм Нн Оо Пп Рр Сс Тт Уу Фф Хх Цц Чч Шш Щщ Ьь Ыы Ъъ Ээ Юю Яя

  • Milline tähestik on kõige rohkem eesti tähestiku moodi? Selle tähestiku järgi on ka eesti tähestik kohandatud.

Mõtle ja tegutse edasi

      • dire
      • emps
      • sõps
      • õpetaja
      • vanaisa
      • ema
      • taadu
      • direktor
      • sõber
      • õps

      Arutle

      Vaata pilte ja mõtle, kas nendes olukordades võiks kasutada kirja- või kõnekeelt.
      Palun oota