Luku 7.7 (Loodus 5. kl)

Vee-loomastik II

Vee-linnud

Vee-linnud on kohanenud eluks vee-kogude ääres.
​Nad suudavad nii lennata kui ka ujuda.
​Ujuda aitavad neil varvaste vahel olevad uju-lestad.

​Veelindude suled ei lähe vees märjaks.

Toitu hangivad linnud veest. Selleks nad sukelduvad vee alla või haaravad toidu lennu pealt veest.
​Nad söövad vee-taimi, kalu, putukaid ja tigusid.

Lindude pesad asuvad kalda ääres roostikus.

Uju-lestad

Kala-kajakas on meie tuntuim veekogu ääres ​pesitsev lind. Enamasti on ta valget või ​hallikat värvi, tiiva-otsad on mustad. Nokk ja jalad on kollased.

Kala-kajakas sööb kalu, limuseid, putukaid, mune, vihmausse, hiiri ja konni.

Pesa ehitab ta kõrgemale kohale. Emalind muneb harilikult 3 muna. Pesitsemise ajal otsib lind toitu niitudelt ja põldudelt.

​Paar püsib koos kogu elu.

Mida sööb kajakas? Märgi tekstis lause.

Kühm-nokk-luik on valge sulestiku, kollase või oranži nokaga ränd-lind. Iseloomulik tunnus on tal üla-nokal asetsev must kühm.

Luige-pojad on pruuni-kirjud.
​Luigel on tugev ja painduv kael.

​Luiged toituvad vee-taimedest, putukatest ja tigudest.

Mis on kühmnokk-luige tunnuseks? Märgi tekstis lause.

      • Suled märguvad
      • Sukeldub
      • Suled ei märgu
      • Pesa on puu õõnes
      • Varvaste vahel on uju-nahad
      • Ujub
      • Istub oksal
      • Pesa on roostikus
      • Ei uju
      • Varvaste vahel ei ole uju-nahkasid

      Pisi-loomad vees

      Vees elab mitmeid tigusid. Järve kohal lendavad kiilid.

      Tigu
      Kiil

      Vee-imetajad

      Vee-loomade elu on tihedalt seotud veega.

      Veeloomad ujuvad hästi. Nende karv on vettpidav.
      ​Vees aitab loomadel liikuda voolu-jooneline keha ja uju-nahkadega jalad.

      Vees olles on loomadel nina ja kõrvad suletud.
      ​Nii ei lähe neil vesi ninna ega kõrva.

      Vee-loomad hingavad kopsudega õhust hapnikku.
      ​Vee all hoiavad nad hinge kinni.

      Meie vee-kogudes elavad veeloomadest hüljes, saarmas ja kobras.
      ​Nad otsivad toitu nii veest kui ka maismaalt.

      Hüljes on mere-loom.

      Hüljes kaalub kuni 300 kg ja
      ​on üle 2 meetri pikk.

      ​Hülge jalgadeks on loivad. ​​Loivad on lühikesed laba-taolised jalad.

      Hülged söövad vee-putukaid ja vähke.
      ​Nad püüavad toiduks ka kalu.

      Hülge-poegadele on vaenlasteks kajakad ja kotkad.

      Kuidas nimetatakse hülge jalgu? Märgi tekstis 2 lauset.

      Vaata videot: „Looduskaitse 100“

      Kobras on taim-toiduline loom.

      Ta on kuni üks meeter pikk ja kaalub 30 kg.

      Suvel sööb kobras roht-taimi, talvel noori oksi. Noored oksad on puudel ladva-osas.
      ​Okste kätte-saamiseks närib kobras puu-tüve pliiatsi-kujuliselt läbi ja puu langeb maha.

      Koprad ehitavad pesa oksa-kuhilast või kaevavad kalda äärde uru. Poegi sünnib 1–4.
      ​Pojad oskavad juba paari päeva vanuselt ujuda.

      Vaenlasteks on kobrastele suured kiskjad (näiteks ilves, hunt, karu).

      Mida teeb kobras okste kätte-saamiseks? Märgi tekstis lause.

      1. Kõik vee-loomad hästi ujuda.
      2. Kõigil vee-imetajatel onkeha.
      3. Kopral on varvaste vahel.
      4. Hülge jalad on.
      5. Vee-imetajad saavad hingamiseks hapnikku.
      6. Veeloomad hangivad toitu
        .

      Loe saadud laused. Kirjuta 2., 5. ja 6. lause vihikusse.

      1.  ⇒  ⇒

      2.  ⇒  ⇒ 

      3.  ⇒  ⇒ 

      Tööleht

      Odota