Параграф 2.7 (Luudusoppus võro keelen (kakkõhelü märkmäldä))

ELÄJÄ TALVÕL

Tarvilidsõ sõna:
pähkmit, külmä, siini, paksõmbas, kõrd, vainlasõ

Oraval om korgõn puuladvan ossõst koet pesä. Tuu om voodõrdõt kuiva hainaga. Tuisudsõ ilmaga tä topp pesämulgu kinni ja süü sügüse koratuisi ja .

Kahr ehitäs sügüse maahasadanu puu juuri ala pesä ja jääs talvõs uinahustõ.

Siil ehitäs uma pesä kuionuist lehist, samblõst ja hainakõrsist. Sääl tä tõmbas hindä kerrä ja maka terve talvõ. Paks lumõkõrd hoit timmä iist.

Jänes ja lahits piät talvõl pallo liikma, et süvvä kätte saia. Valgõ om kaitsõvärm. Nii ei näe näid .

Sügüse lätt eläjil karv .

Naha ala korjus paks rasva .

Tuu kaits külmä iist. Rasvatagavara avitasõ üle ellä ka noid päivi, ku süvvä om veidü.

Tarvilidsõ sõna:
ossõ, süvvä, kuurt, inemine, haina, kardohkit

Korgõ lumõ alt om mõtsaeläjil rassõ  kätte saia. Siin saa   mõtsaeläjit avita.

Jänese ja põdra söövä hää meelega haavo   ja . Mõtskitsilõ omma mõtsa tettü söögiseime.

Sinnä viiäs joba sügüse  ja vihto.

Sääl om ka suula lakmisõ jaos.

Mõtstsiolõ viiäs mõtsa   ja sügüse koratuisi tammõtõhvõ.

Talvõl omma' kala' viin  all.

Lumpõ ja järvi põh´an mua sisen eläse' talvõ üle .

Kandõ all omma' .

Kiä omma pildi pääl?

Pesä

Uus (urg)

Kuup

Пожалуйста, подождите