Параграф 3.5 (Inimeseõpetus 7. kl)

Suhtlemis­viisid

Arutle

  • Kas oled märganud, et inimesed suhtlevad erinevalt?
    ​Too mõni näide.
  • Missuguse inimesega on lihtne suhelda?

Planeerime klassiekskursiooni

1. Loe.

Klassis käis elav arutelu teemal, kuhu minna ekskursioonile. Teema oli kõigi jaoks väga oluline. Seda näitas ebatavaliselt suur kära. Kõigil oli oma arvamus, kuhu minna võiks.

Õpetaja Anna oli uurinud teiste õpetajate käest, mis muuseume võiks kindlasti külastada. Ajalooõpetaja soovitas minna linnamuuseumisse.

Eleriin kuulas, kulm kortsus ja ütles kõva häälega: „Mind ei huvita, mida see ajalooõpetaja arvab! Mina tahan minna batuudikeskusesse.“

Eleriinil, Kallel ja Raulil on igaühel oma arvamus

Õpetaja kuulas Eleriini soovi ära ja ütles rahulikult: „Ma usun küll, et batuudikeskuses oleks põnev ja tore.“

Raul arvas, et batuudikeskusesse saab igaüks omal käel minna.

Eleriin ärritus veelgi: „Raul, sina ole vait! Miks ma pean alati tegema midagi, mis mulle ei meeldi?! Muuseumid on maailma kõige igavamad kohad ja seal ei ole mitte midagi teha. Kui me batuudikeskusesse ei lähe, siis mina kaasa ei tule!“

Kalle selgitas tüdrukule: „Eleriin, ma saan aru küll, et sa kardad, et muuseumis on igav. Mina arvan, et me võiksime sinna ikkagi minna. Linnamuuseumis on muuhulgas väljas ka ehted ja riietusesemed, mida vanadel aegadel on kantud. See võiks sinu jaoks ju huvitav olla. Teen ettepaneku, et igaüks avaldab arvamust, kuhu minna. Siis näeme, mida kõige rohkem pooldatakse.“

Raul kuulas arutelu tähelepanelikult, kuid ei öeldnud midagi. Poiss oli juba mõnda aega soovinud minna teaduskeskusesse. Nähes Eleriini ägedat reaktsiooni õpetaja mõttele, otsustas ta oma mõtet mitte avaldada. Talle tundus, et tema arvamus polegi nii oluline. Poiss leppis vaikides sellega, mida teised otsustavad.

Arutle

  • Mida klassis arutati?
  • Millest vaidlus tekkis?
  • Mille poolest erines Eleriini, Kalle ja Rauli käitumine selles olukorras?
  • Kes arvestas kõige rohkem nii enda kui teiste arvamusega? Mis seda näitab? Markeeri tekstis.
  • Mis sa arvad, kuidas lugu edasi läks?

Samas olukorras käituvad erinevad inimesed erinevalt. Kuidas inimene käitub, mida tunneb ja kui oluliseks peab enda või kaaslase arvamust – see moodustab kokku üldise suhtlemise viisi.

Suhtlemisviisid

  • Seab iseenda huvid ja soovid esikohale.
  • Ei arvesta teiste vajaduste ja tunnetega.
  • Ei märka, mida teised soovivad või arvavad.
  • Surub teiste soovid maha.
  • Ütleb ja käitub teistega halvasti.
  • Ärritub, kui ei lähe nii nagu tema tahab.
  • Tunneb viha, on üleolev ja ärritub kergesti. Samas tunneb ta ka hirmu ja ebakindlust.
  • Ütleb välja, mida ta mõtleb, tunneb ja arvab.
  • Kasutab omi õigusi, ilma teiste õigusi rikkumata.
  • On enesekindel, kuid mitte pealetükkiv.
  • Ta ei tee teistele haiget, sest arvestab teiste arvamuse ja tunnetega.
  • Ta peab oluliseks nii enda kui teiste soove.
  • Tavaliselt on tal palju sõpru.
  • Tunneb, et ta ei ole oluline.
  • Arvab, et tema soovid ja vajadused võivad oodata.
  • Peab teiste soove, huvisid ja tahtmisi enda omadest olulisemaks.
  • Ta annab ruttu alla kui kaaslane peale käib.
  • Ei tee midagi enda õiguste eest seismiseks.
  • Talub kõike vaikides.

See on
agressiivne suhtlemisviis.

See on
kehtestav suhtlemisviis.

See on
alistuv suhtlemisviis.

Märgi tabelis käitumised, mis sind kõige rohkem kirjeldavad.
Loe kokku, millises tulbas märkisid kõige rohkem enda kohta käivaid väiteid.

Tabeli põhjal selgub, et mind iseloomustab kõige rohkemsuhtlemisviis.

  • Igal probleemil on lahendus. Me peame selle koos üles leidma. (B)
  • Nõustun teise arvamusega kergesti. (C)
  • Mulle ei lähe korda, kui keegi solvub. (A)
  • Minu arvamus ja tahtmised on olulisemad kui teiste omad. (A)
  • Põgenen, kui tekib tüli. (C)
  • Erimeelsustest tuleb alati rääkida. (B)
  • Tean, mida tahan, ja julgen seda öelda. (B)
  • Olen teistega nõus isegi siis, kui minul on õigus. (C)
  • Selleks, et oma tahtmist saada, olen ma valmis karjuma või lööma. (A)
  • Koos leitud tõde on väärtuslikum kui üksinda leitud tõde. (B)
  • Ma saan hästi hakkama, sest mind kardavad kõik. (A)
  • Hoian oma arvamuse endale. (C)

Loe kokku, mitu A-d, mitu B-d ja mitu C-d sa valisid.

Sain kokku   A-d
Sain kokku   B-d
Sain kokku  C-d

Kui said kõige rohkem A vastuseid – sinu valitud vastused kirjeldavad agressiivset suhtlemisviisi.

Kui said kõige rohkem B vastuseid– sinu valitud vastused kirjeldavad kehtestavat suhtlemisviisi.

Kui said kõige rohkem C vastuseid– sinu valitud vastused kirjeldavad alistuvat suhtlemisviisi.

4. Loe oma testi tulemuse kohta rohkem. 

Vaata ülesande 2 tabelit.

Ülesande järgi iseloomustab mind  käitumisviis. Testi järgi on mulle omane  käitumisviis.

Testi tulemus näitab, milline käitumisviis võiks sulle iseloomulik olla. Ükski testi tulemus ei ütle, milline sa tegelikult oled. Mõnikord juhtub, et ühtegi kindlat tüüpi ei tulegi välja.

Enamasti sõltub inimese käitumine olukorrast, tujust, suhtlemiskaaslastest ja paljust muust. See tähendab, et kuigi sulle on omane näiteks alistuv suhtlemisviis, siis on kindlasti olukordi, kus sa käitud veidi kehtestavalt või agressiivselt.

Kokkuvõte

Loe küsimused ja too näiteid.

Enamasti on kehtestav käitumisviis kõige tõhusam. Sellisel juhul arvestab inimene nii enda kui teiste soovide ja vajadustega.

  • Kas on olukordi, kui on mõistlik käituda agressiivselt?
    ​Too mõni näide.
  • Kas on olukordi, kus on mõistlik käituda alistuvalt?
    ​Too mõni näide.
Kas pildil on kehtestav, agressiivne või alistuv sõnumi edastamine? 
Пожалуйста, подождите