Параграф 2.5 (Inimeseõpetus 9)

Väljaminekute planeerimine oma rahaga

Arutle

  • Kuidas mõistad sõna säästmine ja säästud?
  • Milleks on vajalik rahatagavara?

1. Raha kogumine

ÕIGE 

VALE

Mõistlik on omada raha-tagavara vähemalt poole aasta kulutusteks.

Kõige kindlam on säästa kuu lõpus, kui sa tead, et sul on raha üle jäänud.

Pooltel Eesti peredest ei ole üldse sääste.

Säästa aitab see, kui käia alati allahindluste ajal ostlemas.

Kõige rohkem rahalisi raskusi kogevad lastega ja väikese sissetulekuga pered.

Hästi sõnastatud eesmärk aitab sul leida võimalusi, kuidas oma soove täita.

Rikkad inimesed kulutavad alati nii palju kui neil on võimalik.

Säästmine on kokkuhoidlik raha kasutamine. Vähene kulutamine annab võimaluse raha tagavaraks koguda. Raha-tagavara ehk säästud annavad kindlustunde, et inimene saab ka ootamatute olukordadega hakkama. Näiteks, kui külmkapp läheb rikki, inimene jääb haigeks ja ei saa tööl käia või jääb hoopis ilma tööta.

Rahatargad arvavad, et säästma peaks kuni 1/5 sissetulekutest. Kui sul on 20 eurot, siis tagavaraks peaks panema kuni 4 eurot. Kui teenid 500 eurot, siis tagavaraks peaks sellest panema kuni 20 eurot. Raha tagavara peaks olema kuue kuu sissetulekute suurune.

Rahatargad arvavad, et säästma peaks kuni 1/5 sissetulekutest. 

Säästmine annab ka võimaluse osta suuremaid asju, mida oma tavaliste sissetulekute eest osta ei saaks. Kui oma kulutuste suurenemist ette teada, saab läbi mõelda, kuidas raha säästa või rohkem teenida. Raha saab kokku hoida ja sääste koguda enda mugavuse arvelt. Näiteks saab ise valmistada kodus toitu ja vähendada valmistoidu ostmist.

Sea endale eesmärk, kui palju raha soovid ühes kuus säästa ja jälgi sellest kinnipidamist!

Üks võimalus raha kogumiseks on hoiustamine. Hoiustamine on raha panka hoiule panemine selleks, et raha koguda ja sellelt teenida. Pank kasutab raha sel ajal, kui sina seda ei kasuta. Sinu raha kasutamise eest tasub pank sulle intresse. Eesti pankadel on veel erinevaid hoiustamise võimalusi.

Raha kogumine „sukasäärde“​

Juhan teenib kuus 600 eurot. Ta soovib kolme kuuga säästa 180 eurot. Ta ei tea, kui palju ta peaks igal kuul raha kõrvale panema.

Palk

Osa palgast, mida soovib säästa

Sääst ühes kuus

Sääst kolme kuuga

600 €

1/5

600 € : 5 =

 €

600 €

1/10

600 € : 

 €

600 €

1/20

 € :  =  €

 €

Juhan peaks 180 euro säästmiseks igal kuul kõrvale panema   eurot, see on / tema palgast.

2. Eesti perede raha säästmine

Swedbanki uuring näitab, et suurel osal Eesti peredest on olemas väikesed säästud.

Veerandil peredest pole üldse sääste või on säästud nii väiksed, et ei saa ühe kuu kulutusi katta.

Kolmandik peredest saaksid sissetulekute kaotuse korral hakkama 1–2 kuud. Viiendik peredest saaksid  saaks sissetulekute kaotuse korral hakkama 3–6 kuud.

Rahalisi raskusi kogesid kõige rohkem lastega ja väikese sissetulekuga pered. Pered tulid rahaliste raskustega toime siis, kui nad vähendasid oma kulutusi, kasutasid sääste või jätsid osa arveid maksmata. Viimases hädas laenati lähedastelt ja sõpradelt või pankadest ning hakati otsima paremaid teenimisvõimalusi. Vähestes peredes kasutati rahapuudusel kiirlaenude abi.

  • Kui suurel osal Eesti peredest pole üldse sääste või on neid väga vähe?
  • Kui kaua saaksid oma säästudega hakkama viiendik Eesti peredest?
  • Millistes peredes on rahalised raskused igapäevased?
  • Kuidas lahendavad Eesti pered oma rahaprobleeme? Kirjuta.
Eesti perede raha säästmine 2017. aastal (Allikas: Swedbanki rahaasjade teabekeskuse).

3. Nõuanded, kuidas raha säästa

Üks maailma rikkamaid inimesi Mehhiko ärimees Carlos Slim Helúl arvab rikkaks saamisest nii: hakka võimalikult varakult raha säästma. Mida varem seda teed, seda paremini läheb sul tulevikus, ükskõik, mis alal sa töötad.

Facebooki asutaja Mark Zuckerberg leiab, et isegi kui sul on palju raha, võid sa elada kokkuhoidlikult. Ta saaks endale lubada ükskõik millist autot või isegi autode kollektsiooni, aga tema valikuks on praktiline masin.

Facebooki omanik, miljardär Mark Zuckerberg elab igapäevaselt üsna tagasihoidlikku elu.

Kõige raskem on esimene samm. Selleks, et algus läheks lihtsamalt, on siin mõni soovitus:

  1. Raha säästmiseks pead sa teadma, kui palju sa teenid ja kui palju kulutad (arvepidamine).
  2. Sea endale eesmärk, milleks sa raha kogud. Pane see kirja. Kui sul on mitu soovi, pane need tähtsuse järjekorda. Kui tead, mida kõige enam vajad, leiad võimaluse soovi täitmiseks.
  3. Loo endale raha kogumise süsteem. Otsusta, kui suure osa oma sissetulekust sa igal kuul säästad. Võid leida omale ka lisasissetuleku.
  4. Iga ostu puhul mõtle, kas sa seda tõepoolest vajad või saad ilma selleta. Kindlasti jääb pärast järelemõtlemist mõnigi asi ostmata.
  5. Jälgi, kuidas sul eesmärgini jõudmine läheb.

4. Eesmärgi seadmine

Selleks, et kohale jõuda, pead sa teadma, kuhu sa minema pead. Eesmärgi seadmine annab inimesele suuna. Kui sa tead oma soove, saad läbi mõelda, mida selleks tegema pead. 

Head eesmärgid on selgelt sõnastatud, kindla tähtajaga ning elluviidavad.

Eesmärk

Ostan arvuti

Kui palju maksab?

250 eurot

Millal ostan?

Järgmisel suvel, sinna on aega kümme kuud

Kuidas vajaliku raha kokku saan?

Mul on sünnipäevaks kingitud 30 eurot. Iga kuu panen kõrvale 22 eurot.

Eesmärk

Kui palju maksab?

Millal ostan?

Kuidas vajaliku raha kokku saan
(mida teen, kui palju kõrvale panen)?

Kokkuvõtteks

Mõistlik on omada raha-tagavara vähemalt poole aasta kulutusteks.

Kõige kindlam on säästa kuu lõpus, kui sa tead, et sul on raha üle jäänud.

Pooltel Eesti peredest ei ole üldse sääste.

Säästa aitab see, kui ostad allahinnatud kaupu.

Kõige rohkem rahalisi raskusi kogevad lastega ja väikese sissetulekuga pered.

Hästi sõnastatud eesmärk aitab sul leida võimalusi, kuidas oma soove täita.

Rikkad inimesed kulutavad alati nii palju kui neil on võimalik.

Mängi rahatsirkust.

Loe juhtumit. Kuidas oleks õige käituda?

Juhtum 1: Peres on ema, isa ja kolm last. Pere sissetulek igas kuus on 1700 eurot. Tavaliselt kulub neil iga kuu toidu, kommunaal-kulude, telefoniarvete ja laste huvitegevuse peale 1400 eurot. Sageli kulub ülejäänud riietele, jalanõudele, küttepuudele ja ootamatutele väljaminekutele.

Vanemad soovivad osta uut suuremat autot. Autoliising maksaks igal kuul 300 eurot.

Juhtum 2: Peres on ema, isa ja kolm last. Pere sissetulek igas kuus on 1700 eurot. Tavaliselt kulub neil iga kuu toidu, kommunaal-kulude, telefoniarvete ja laste huvitegevuse peale 1400 eurot. Sageli kulub ülejäänud riietele, jalanõudele, küttepuudele ja ootamatutele väljaminekutele.

Perepoeg soovib nädala pärast sünnipäevaks uut mängukonsooli, mis maksab 350 eurot.

Juhtum 3: Peres on ema, isa ja kolm last. Pere sissetulek igas kuus on 1700 eurot. Tavaliselt kulub neil iga kuu toidu, kommunaal-kulude, telefoniarvete ja laste huvitegevuse peale 1400 eurot. Sageli kulub ülejäänud riietele, jalanõudele, küttepuudele ja ootamatutele väljaminekutele.

Pere soovib koos reisida soojale maale. Reis maksab kokku 2500 eurot. Vanemad on aasta jooksul säästnud 2000 eurot. Lapsed tegid ettepaneku, et sel aastal jäävad pereliikmete sünnipäevakingitused ja peod ära. Nii saab pere veel 500 eurot kokku hoida.

Arutle 1

  • Kuidas pere saaks omale uut autot lubada?

Arutle 2

  • Kui palju peaks pere igal kuul raha kõrvale panema, et aasta jooksul raha kokku saada?
  • Kui suure summa võiks kingitusse panustada perepoeg?

Arutle 3

  • Mida pere tegi, et koos reisile minna?
Будь ласка, зачекайте