Параграф 1.1 (II järk)

Teab Kodutütarde ajalugu

Katsenõue on täidetud, kui kodutütar teab Kodutütarde ajalugu – loomine, taasloomine, peavanemad.

Kodutütarde ajaloo põhipunktid

Selleks, et mõista organisatsiooni väärstusi, tuleb tunda ja teada ka selle ajalugu.

Kodutütarde ajalugu jaguneb neljaks etapiks. Need on järgmised:

  • organisatsiooni asutamine 1932. aastal;
  • organisatsiooni tegevus kuni aastani 1940;
  • okupatsiooniaeg 1940–1989;
  • taasasutamine 1989. aastal.
KT Pärnumaa ringkonna Väljaküla kooli kodutütarde rühm 1939. aastal. Foto: Kaitseliidu galerii

Nende aastate jooksul on organisatsioonil olnud viis peavanemat. Need on olnud järgmised: 

1932–1940

Salme Pruuden

1992–1998

Maret Lepik

1998–2002

Anne Eenpalu

2002–2018

Angelika Naris

al 2018

Ave Proos

Salme Pruuden oli esimene Kodutütarde peavanem. Foto: Naiskodukaitse juhid ajaloos
Maret Lepik oli taasloodud organisatsiooni esimene peavanem. Foto: Kaitseliidu galerii
Anne Eenpalu oli peavanem kolm aastat. Foto: Kaitseliidu galerii
Kodutütarde kõige pikaaegsem peavanem – Angelika Naris. Foto: Anu Allekand
Praegu on ametis Ave Proos. Foto: Kodutütred

Kodutütarde loomine

Kaitseliidu eriorganisatsiooni Kodutütred loomine muutus aktiivsemaks 1931. aastal. Järgmise aasta alguses, 19. jaanuaril 1932 kinnitati esimene põhimäärus ja organisatsiooni tegevus käivitus ametlikult.

KT Tallinna ringkonna rühma- ja salgajuhid 1939. aastal. Foto: Kaitseliidu galerii

Seni oli tütarlastele organiseeritud tegevust pakkunud 1920. aastal alustanud gaidide liikumine. Kuid kahel organisatsioonil oli ideoloogiline vahe: kodutütreid kasvatati rahvuslikus vaimus, gaidide põhimõtteks oli rahvusvaheline koostöö. 

Organisatsiooni loomisel oli kõne all mitmeid nimesid:

  • Naiskodukaitse Noored;
  • Naiskodukaitse Koidutütred;
  • Naisnoorkotkad;
  • Koidutütred;
  • Tähetütred.

13. novembril 1931. aastal sai aga nimesaaga lõpu, mil Naiskodukaitse Keskjuhatus otsustas nimeks võtta Kodutütred. See nimi tulenes Naiskodukaitse esinaise Mari Raamoti mõttest: "Tahame ju ometi pisikesest kodutütrest kasvatada suure kodumaatütre, kes on alati isamaa auks valmis."

Rühmade loomist alustati Tartus, millest kujunes ka esimene Kodutütarde ringkond. 

Tallina ringkonna kodutütred suvelaagris 1937. aastal. Foto: Kaitseliidu galerii
Suvelaager 1937. aastal. Foto: Kaitseliidu galerii
Lõke oli laagris tähtsal kohal. Foto: Kaitseliidu galerii
Kodutütred paraadil 1939. aastal. Foto: Kaitseliidu galerii

Kodutütarde tegevused sarnanesid praeguste ettevõtmistega. Nii oli olulisel kohal ringkondades matkade ning laagrite korraldamine. 

Iga laagri kindlaks osaks oli alati lõkkeõhtu, mille rituaalid ja ühislaul jätsid kõigile sügavad emotsioonid. Tähistati rahvakalendri tähtpäevi, vabariigi aastapäeva, võidupüha, 

Samuti oli põnevaid sündmusi, mida praegusel ajal enam ei korraldata. Näiteks toimus 1937. aastal algatatud kodukaunistamise võistlus, mille käigus valiti kodukohas oluline objekt, mille eest hoolitseti. Näiteks korrastati koolimajade ümbrusi, kalmusid, Vabadussõja mälestussammaste ümbrust jmt. Hinnati kümne palli skaalal üksikuid alasid: kõnnitee, muru, hekid, ilupuud, tara jne.

Suurejooneliseks kujunes ka seinavaiba tikkimine, mille valmistamises lõid kaasa kõigi ringkondade kodutütred. Esimese vaiba tikkimise kohta on säilinud järgmised andmed:

  • alustati 13. oktoobril 1936 kell 16.00 Tartus Pargi tn 4;
  • lõpetati 17. veebruaril 1937 kell 12.00 KL Petseri majas;
  • tikkimises osales 529 noort, rühmavanemat.
Tallinna ringkonna kodutütred ja juhid president Konstantin Pätsile Võsu suvekodus vaipa tikkimas 1936. aastal. Foto: Kaitseliidu galerii

Väga populaarsed olid salkade, rühmade poolt väljaantavad  seinalehed ning ajakirjad. Nii ilmus Valgas näiteks Tutivägi ning Tallinnas Koidukuld. 

Valga jaoskonna kodutütarde ajakiri Tutivägi 1930. aastal. Foto: Kaitseliidu galerii

Kodutütred tegutsesid üldiselt koolide juures. Väljaõpe toimus rühmades. Vanuse järgi olid kodutütred arvatud kahte rühma: nooremad ja vanemad kodutütred. 

Kodutütarde tõotus on peaaegu muutmata kujul säilinud siiani. Ainult et tollal oli ka noorema kodutütre tõotus.  

Noorema kodutütre pühalik tõotus. 

Ka kodutütarde seadused kõlasid samamoodi nagu tänased seadused. Erisus oli nooremate kodutütarde seadustel. Mõned näited: 

  • Noorem kodutütar seisab ja istub sirgelt, mitte aga küürus.
  • Noorem kodutütar ei viibi hommikul kaua voodis, vaid tõuseb kohe peale ärkamist.
  • Noorem kodutütar ei kaeba ega hädalda, kui tal on raske või valus.
  • jne... 

Toimus erialane õpe – aiandus, käsitöö, esmaabi ehk samariitlus. Olulisel kohal olid praktilised oskused.  

Enne Eesti okupeerimist ning organisatsiooni laialisaatmist 1940. aastal oli Eestis ca 19 601 kodutütart. 

Kodutütar Helgi Sillard ulatamas president Konstantin Pätsile lilli tema külaskäigu ajal Viljandisse 1938. aastal. Foto: Kaitseliidu galerii

 – Kodutütred loodi 19. jaanuaril 1931. 

 – Organisatsiooni üks nimevariant oli  "Naisnoorkotkad". 

 – Laagrites oli olulisel kohal laagrilõke. 

 – Esimene rühm hakkas tegutsema Tallinnas. 

 – Rühmad ja salgad andsid välja ajakirju. 

 – Rühmad tegutsesid peamiselt KL staapide juures. 

Okupatsiooniaeg

Okupatsiooniga likvideeriti Nõukogude võimude poolt Kaitseliit ning sellega ühes ka allorganisatsioonid – Naiskodukaitse, Noored Kotkad, Kodutütred. Nii likvideeriti 1940. aastal kõik nimetatud organisatsioonid ning sellele järgnes poole sajandi pikkune Nõukogude okupatsiooniperiood.

Paljud eestlased põgenesid 1944 aastal välismaale pagulusse. Mitmetes riikides aga tegutses rahvusvahelised Skautide ning Gaidide organisatsioonid. Nii hakkasid tasapisi ka välismaal paguluses olevate eestlaste lapsed, sh kodutütred, kaasa lööma skautlikus tegevuses. Seda põhjusel, et organisatsioonide tegevused olid sarnased.

  • Kaitseliit
  • Eesti Noored
  • Noored Kotkad
  • Oktoobirlapsed
  • Kodutütred
  • Naiskodukaitse

Kodutütarde taasloomine

Organisatsiooni taasloomise mõte sündis 25. juunil 1989. aastal Tahkurannas, kus toimus president Konstantin Pätsi mälestussamba taasavamine. Algatajateks olid endised noorkotkad, kes olid olnud sama samba avamisel ka 25. juunil 1939.

Üle Eesti otsustati järjepidevuse kandjaina kokku kutsuda endised noorkotkad ja kodutütred ning hakata üles ehitama Kaitseliidu eriorganisatsioone.

Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsiooni taastajad 31. augustil 1991 kolmandal kokkutulekul Saadjärve ääres. Foto: Kaitseliidu galerii

Organisatsiooni taastamise alustalaks oli Eesti Noorkotkaste ja Kodutütarde Organisatsioonide Liidu loomine (ENKOL). Kodutütarde taasloomise toimus Pärnumaal Tahkurannas 12. augustil 1989 Noorte Kotkaste organisatsiooniga. 

Esimene Kodutütarde rühm loodi 14. mail 1991. aastal Puhja Gümnaasiumis Tartumaal, kus kodutütarde pühaliku tõotuse andsid 15 tütarlast. Rühma loojaks oli endine kodutütarde rühmavanem Leili Pajor.

Järgnevalt loodi rühmad Viljandimaal, Pärnus, Ida-Virumaal ja Haapsalus. Kaks aastat hiljem, 1993. aastaks, oli liikmeskonna suurus 550 noort. 

Algselt olid rühmavanemateks endised kodutütred, st vanemad naisterahvad. 1991. aastal astus rühmavanemaks Ülle Närska, kes oli selles ametis esimene noor õpetaja. 

Kodutütarde jaoskonna- ja ringkonnavanemad Keskvanematekogul 18. oktoobril 1993. aastal. 
Taastatud Kodutütarde organisatsiooni esimene suurlaager Petsakul 1994. aasta juulis. Liputervitus. Foto: Kaiteliidu galerii
Kodutütarde vastuvõtmine 1999. aastal. Foto: Kaitseliidu galerii
Kodutütarde organisatsiooni 1997. aasta suvel Harglas toimunud neljanda suurlaagri embleem. Foto: Kaitseliidu galerii
  • 1989
  • 1991
  • 1993
  • Taasl­oodi KT orga­nisat­sioon.
  • Tööd alustab esimene KT rühm. 
  • Kodu­tütreid oli üle Eesti ca 550.

Kasutatud allikas: Kodutütred, 2017. Kodutütarde mustrid

Будь ласка, зачекайте