Chapter 5.1 (NK II järk)

Nimetab rahvakalendri tähtpäevasid ning kombeid

Katse on sooritatud, kui noorkotkas suudab nimetada igas kuus ühe rahvakalendri tähtpäeva ja teab vastavaid kombeid.

Eestlaste rahvakalender

Eestlaste rahvakalendris on kuni 80 erinevat tähtpäeva. Aasta suurimad tähtpäevad olid talvine ja suvine pööripäev

Mõnede tähtpäevade vanus ulatub üle tuhande aasta (jõulud, suvisted, künnipäev, karjalaskepäev). Tähtpäevadega oli seotud usundiline pärimus ja kombestik.

Vastlapäev on tuntud püha, mida ka tänapäeval tähistatakse. Foto Siiri Sitska.

Rahvakalendris on ka liikuvad pühad, mille kuupäev sõltub kas

  • seotud pühast (nagu vastlapäev jne); 
  • nädalast (nagu emadepäev ja isadepäev jne); 
  • täiskuust ja nädalapäevast (nagu munapüha).

Vastlapäev ehk lihaheitepäev on noorkuu teisipäev, seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, ajavahemikus 3. veebruar – 9. märts.

Kiigepüha ehk munapüha – esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva, ajavahemikus 23. märtsist kuni 26. aprillini.

Emadepäev – päev emade auks, mida Eestis tähistatakse maikuu teisel pühapäeval.

Vanavanemate päev – päev vanavanemate auks, mida Eestis tähistatakse septembri teisel pühapäeval.

Isadepäev – päev, millega märgitakse ära meeste rolli laste kasvatamisel ning avaldatakse tänu isadele ja vanaisadele. Eestis peetakse isadepäeva novembrikuu teisel pühapäeval.

Advent – algab pühapäeval neli nädalat enne jõule ja kestab kuni jõululaupäevani.

Uuri rahvakalendrit SIIT ja lahenda ülesanne.

  • mardipäev
  • lihavõtted
  • kadripäev
  • kolmekuningapäev
  • advent
  • vastlapäev
  • karjalaskepäev
  • tuhkapäev
  • jaanipäev
  • palmipuudepüha
  • nelipühad
  • mihklipäev
  • emadepäev

Jaanuar, veebruar, märts

Jaanuar – näärikuu

  • Kolmekuningapäev – 6. jaanuar; 
  • Taliharjapäev – 14. jaanuar; 
  • Tõnisepäev – 17. jaanuar.

Veebruar – küünlakuu

  • Luuvalupäev – 9. veebruar;
  • Vastlapäev – liikuv püha;
  • Tuhkapäev – vastlapäevale järgnev päev;
  • Madisepäev – 24. veebruar;
  • Liigpäev – 29. veebruar ja liigaasta.

Märts – paastukuu, vastlakuu

  • Korjusepäev – 12. märts;
  • Kevadine pööripäev – 20. või 21. märts;
  • Paastumaarjapäev – 25. märts.
Kes vastlapäeval laseb kõige pikema liu, sel kasvavad kõige pikemad linad.

Tõnisepäev

  • Eestlaste rahvakalendris on tõnisepäev üks peamisi talve keskpaiga tähistajaid ja talve poolitajaid.
  • Tõnisepäeval pöörab karu teise külje ja hakkab teist käppa imema.
  • Päev läheb kukesammu võrra pikemaks, päike hakkab riiet pleegitama. Paistab tõnisepäeval päike, ennustab see häid suveilmu ja head viljakasvu (teraseid rukkeid), haljast heina.
  • Kui niigi palju päikest paistab, et mees hobuse selga saab hüpata, mõjub positiivselt. Paistab tõnisepäeval päike, on mehed terved.

Küünlapäev

  • Küünlapäev, nimetatud ka küünlamaarjapäevaks, kohati (Lääne-Eestis) pudrupäevaks, oli minevikus üks olulisemaid südatalve tähtpäevi.
  • Algas kevade ootus ja ettevalmistus uueks tööajaks. Külma süda lüüakse lõhki.
  • Naiste püha. Naised käisid külas (kõrtsis). Mehed pidid kodus naiste tööd ära tegema. Vaba päev oli ka teenijatel.

Paastumaarjapäev

  • Paastumaarjapäev on üks olulisemaid naiste pühasid.
  • Selleks ajaks pidid naiste tubased käsitööd lõpetatud olema.
  • Naised võisid end valgete riietega ehtida, kõrtsi minna, puna juua ja tulevikku ennustada.
  • Ühtlasi peeti paastumaarjapäeva ka kui kevade algust.

Vastlapäev

  • näärikuu
  • küünlakuu
  • paastukuu

Paastumaarjapäev

  • näärikuu
  • küünlakuu
  • paastukuu

Taliharjapäev

  • näärikuu
  • küünlakuu
  • paastukuu

Kevadine pööripäev

  • näärikuu
  • küünlakuu
  • paastukuu

Madisepäev

  • näärikuu
  • küünlakuu
  • paastukuu

Kolmekuningapäev

  • näärikuu
  • küünlakuu
  • paastukuu

Liigaasta

  • näärikuu
  • küünlakuu
  • paastukuu

Tuhkapäev

  • näärikuu
  • küünlakuu
  • paastukuu

Tõnisepäev

  • näärikuu
  • küünlakuu
  • paastukuu

Korjusepäev

  • näärikuu
  • küünlakuu
  • paastukuu

Aprill, mai, juuni

Aprill – jürikuu, sulakuu, mahlakuu

  • Karjalaskepäev – 1. aprill;
  • 1. aprill;
  • Künnipäev – 14. aprill;
  • Urbepäev ehk palmipuudepüha – liikuv püha;
  • Suur nädal – liikuv püha;
  • Suur neljapäev – liikuv püha;
  • Suur reede – liikuv püha;
  • Lihavõtted ehk ülestõusmispühad – liikuv püha;
  • Jüripäev – 23. aprill.

Mai – lehekuu, õiekuu

  • Volbripäev – 1. mai;
  • Kevadine nigulapäev – 9. mai;
  • Urbanipäev – 25. mai;
  • Ristipäevad;
  • Suvisted;
  • Lujapäev

Juuni – jaanikuu, suvekuu, kesakuu

  • Viidipäev – 15. juuni;
  • Suvine pööripäev – 20. või 21. juuni;
  • Jaanipäev – 24. juuni;
  • Seitsmemagajapäev – 27. juuni;
  • Peetripäev – 29. juuni.

Karjalaskepäev

  • Karjalaskepäev tähistab karjatamisperioodi algust ning kuulub väga vanade tähtpäevade hulka.
  • Tehti (tõrvaga) ristimärke loomadele otsaette, suitsutati neid nõiakolla ja muude ainetega, loeti nõidussõnu.
  • Kanamuna pandi laudaläve alla või karjatee peale või visati üle karja – kui see puruneb, on karta karjakahju.
  • Läve alla pandi mõni raudese, et loomade jalad oleksid tugevad.
  • Karjasele kallati vett kaela, seejärel anti talle keedetud muna ja karjasekakk.
  • Esimene karjavits pandi pärast karja koju saabumist katuseräästasse, kus seda tuli säilitada karjatamisperioodi lõpuni.

Suvisted ehk nelipühad

  • On tuntud kui kase-, karjase- või kiigepühad.
  • Tähistatakse 7 nädalat peale ülestõusmispüha.
  • Metsast toodi kased, millega ehiti maja.
  • Tähtsaks peeti kiikumist.
  • Suvistepühade juurde kuulus ka laupäevane saunas käimine.
  • Toitudeks olid munad, kohupiim, sõir, korbid, kaerakile.

Jaanipäev

  • Tulede põletamise komme, tuli pandi ridva otsa. Ranna-aladel põletati vanu paate.
  • Jaaniõhtune saunas vihtlemine aitas paljude haiguste vastu.
  • Jaaniööl on suur tähtsus omistatud ravim- ja nõidustaimedele.
  • Sõnajalaõie otsimine, soovid täituvad, saab rikkaks, õnnelikuks, targaks, muutub nähtamatuks, kõik lukud avanevad.
Jaanipäev on üks tähtsamaid rahvakalendri tähtpäevadest. Siis on päev kõige pikem ja öö kõige lühem.
Nelipühadel ehiti maja kasega ning jaanipäeval oli saunas kasevihaga vihtlemine olulisel kohal.
​Foto: Arne Ader

Nelipühade kombed

  • Kiikumine.
  • Sõnajalaõie otsimine.
  • Läve alla pandi raudese.
  • Saunaskäimine.
  • Munasöömine.
  • Põletati vanu paate.
  • Kaerakile söömine.
  • Kaseoksad toodi tuppa.

Jaanipäeva kombed

  • Põletati vanu paate.
  • Kiikumine.
  • Vee kallamine kaela.
  • Sõnajalaõie otsimine.
  • Loomadele tehti otsmikule ristimärk.
  • Saunas vihtlemine.

Karjalaskepäeva kombed

  • Saunas vihtlemine.
  • Loomadele tehti ristimärk otsmikule.
  • Põletati vanu paate.
  • Kanamuna pandi laudaläve alla.
  • Loeti nõiasõnu.
  • Söödi kohupiima.

Juuli, august, september

Juuli – heinakuu

  • Heinamaarjapäev – 2. juuli; 
  • Seitsmevennapäev – 10. juuli; 
  • Mareta- ehk karusepäev – 13. juuli; 
  • Jaagupipäev – 25. juuli; 
  • Annepäev – 26. juuli / 8. august; 
  • Olevipäev – 29. juuli.

August – lõikuskuu, põimukuu, viljakuu, rukkikuu

  • Lauritsapäev – 10. august; 
  • Rukkimaarjapäev – 15. august; 
  • Pärtlipäev – 24. august.

September – sügiskuu, mihklikuu

  • Ussimaarjapäev – 8. september; 
  • Sügisene madisepäev – 21. september; 
  • Sügisene pööripäev – 22. või 23. september; 
  • Mihklipäev – 29. september.

Heinamaarjapäev

  • Tehti nn leedutuld. Leedutuli tagas peale viljaõnne veel randlastele kalasaagi. 
  • Käidi ka saunas nagu paljudel muudel suvistel pühadel. 
  • Toodi oksi saunavihtade jaoks. 
  • Heinamaarjapäev oli üks piksega seotud pühadest, mistõttu äikese kartusel oli heinatöö keelatud.
  • Üldiselt algas suurem heinategu selle püha järel. 
  • Kalapüügikeeld, kuid kalasaagi heaks tuli vette ohverdada.
  • Naistetööd, sh nõelatööd, on keelatud – mõjuvad halvasti lammastele.
  • Mõnel pool (eeskätt õigeusualadel) joodi maarjapuna. 
  • Tehti leiba.

Pärtlipäev

  • Sügise algus, lõikus- ja külvipüha. 
  • Külv oli rangelt keelatud mitmesuguste hoiatustega vilja riknemise ja hävingu eest. 
  • Muu hulgas arvati, et see päev külvab rohu vilja sekka. 
  • Lambaniitmise päev ja viimane sokutapmise aeg. 
  • Samuti on pärtlipäev olnud üks levinumaid meevõtu alguspäevi. 
  • Vana pärimuse kohaselt külvatakse pärtlipäeval taevast seeni, nii et selle järel algavad seenekorjamispäevad, ka pähleid võib juba korjata. 
  • Veel on sel päeval kosjas käidud.
  •  Pärtlipäevaks lahkusid pääsukesed.
  • Kehtivad külvikeelud – külvata tuli enne ja pärast pärtlipäeva.

Mihklipäev

  • Öö ja päev on ühepikkused.
  • Igal oinal on oma mihklipäev. 
  • Rikkalik toidulaud, söödi sülti, klimpide ja aedviljaga lihasuppi, keedeti liha ja verikäkke – kõik lambast.
  • Teenistujatega lõpetati lepingud (jüripäevast, 23. aprillist mihklipäevani).
  • Algasid tüdrukute käsitööõhtud. 
  • Umbes mihklipäeva aegu algas ka hingedeaeg, koju oodatud esivanemate hingedele pandi toitu.
Mihklipäevaga algasid naistel käsitööõhtud.

Oktoober, november, detsember

Oktoober – lehelangemisekuu, porikuu

  • Kolletamispäev – 14. oktoober;
  • Simunapäev – 28. oktoober.

November – talvekuu, hingekuu

  • Hingedeaeg – 2.–25. november;
  • Mardipäev – 10. november;
  • Kadripäev – 25. november;
  • Talvine jüripäev – 26. detsember / 9. detsember;
  • Andresepäev – 30. november.

Detsember – jõulukuu

  • Talvine nigulapäev – 6. detsember / 19. detsember; 
  • Luutsipäev – 13. detsember; 
  • Talvine pööripäev – 21. või 22. detsember; 
  • Toomapäev – 21. detsember; 
  • Jõulud; 
  • Tabanipäev – 26. detsember; 
  • Süütalastepäev – 28. detsember; 
  • Vana- ja uusaasta – 31. detsember – 1. jaanuar.

Kolletamispäev

  • Kolletamispäev tähistab talve saabumist loodusesse. 
  • Selleks ajaks on lehed oma värvi muutnud ning puud valmistuvad talvisesse puhkeseisundisse jääma.

Hingedepäev

  • Hingedeajal (neljapäevaõhtuti) oodati hingesid koju. 
  • Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma.
  • Hingedel paluti kaitsta põldu ja karja. 
  • Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. 
  • Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd, nagu puude lõhkumine.
  • Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd. 
  • Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad.

Toomapäev

  • Jõulude alguse aeg.
  • Toomakuju (Tahma-Toomas) viidi naabripere ukse taha. Kelle ukse taha see jäi, oli õnnetu terve aasta (tööde ebaõnnestumine).
  • Naised valmistasid vorsti ja küpsetasid leiba. 
  • Jõulueelse suurpuhastuse aeg.

Kadripäev

Kadripäeval rändasid ringi ennekõike naised. Riietuti valgesse. Katri joostakse kadripäeval, 25. novembril. Foto: Hakkame Santima

Mardipäev

Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Marti joostakse mardipäeva eelõhtul, 9. novembril. Foto: Hakkame Santima
  • Toomapäev
  • Kolletamispäev
  • Tabanipäev
  • Talvine pööripäev
  • Jõulud
  • Vana-aasta
  • Hingedeaeg
  • Simunapäev
  • Luutsipäev
  • Mardipäev
  • Süütalastepäev
  • Andresepäev
  • Talvine nigulapäev
  • Talvine jüripäev
  • Kadripäev

Kasutatud allikas: Berta

Soovitused

Please wait