Luku 10.1 (Maakaitse käsiraamat)

Kuidas sõjas ellu jääda

Viktor Sverdjuk (Aidari Pataljon, UKR)

Nõuandeid võitlejatele

  1. Kui viite läbi ruumi puhastamist, siis nagu anekdoodis: ruumi sisenete kahekesi, kõigepealt granaat ja siis sina.
  2. Ära sisene ühtegi ruumi isegi siis, kui uks on lahti. Tunneta tagumikuga, kas seal võib olla vaenlane. Ära hoia granaadi arvelt kokku. Veereta sisse esimene granaat, viis sekundit pärast esimest granaati veereta sisse järgmine, kuid ilma splinti tõmbamata, ja kohe ise sisse. Kes esimese granaadi eest varjuda suudab, varjub ka teise eest. Nii saad nad isegi elusalt kätte
  3. Oodates oma võitlejaid ukse juures, takista ukse avamist seestpoolt. Muidu näed koridoris vaenlase toru või nende granaati.
  4. Granaati ära viska, vaid veereta mööda põrandat.
  5. Ära jookse kaasvõitleja toru eest mööda. Võtad talt võimaluse vaenlast tulistada.
  6. Iga suletud uks on puutumatu, sest võib olla mineeritud.
  7. Kaste mitte avada, elektroonikat mitte sisse lülitada. Mitte midagi ei puutu. Kõik võib olla mineeritud. See on oluline. Kuni selleni, et ei ava külmikut, ei tõsta vetsupoti kaant.
  8. Ära puuduta laipu, relvi ega muid esemeid, võivad olla mineeritud.
  9. Esimese lasu peale kohe pikali, ilma vigurdamiseta.
  10. Ära hoia sõrme päästikul – kaasvõitlejad võivad surma saada.
  11. Ära võta lahtistest vaenlase kastidest laskemoona – need võivad olla püssirohu asemel trotüüli täis. (Relv plahvatab, võib isegi pea otsast rebida).
  12. Granaate kanna ainult ettenähtud kottides, mitte lahtiselt. Splint võib kuskile külge takerduda.
  13. Ära lase TT-granaadiheitja kumulatiivgranaadiga inimesi, see on kasutu (ette nähtud ainult soomustehnika jaoks).
  14. Ära seo salvesid isoleerpaelaga kokku. Juhtub sealt kuul läbi minema, viskad mõlemad minema.
  15. Enne väljaminemist hüppa kohapeal. Kontrolli, et midagi ei lipendaks ega koliseks. Relva rihma karabiinide ümber mässi isoleerpael, et ei koliseks. Lae ja kaitseriivista relv.
  16. Õpi selgeks oma relva ballistiline kaart. Kuul ei lenda otse, sel on ballistiline trajektoor tõusu ja langusega. Sihtmärgi kauguse ja lasketabeli tundmine on hea viis sihtmärgi kiireks tabamiseks ja tänu sellele vähendad aega, mil tulistatakse sinu pihta.
  17. Tuul mõjutab kuuli trajektoori. Õpi tundma tuule mõju kuulile ENNE, aga mitte töö käigus.
  18. Kui tekib võimalus relva valida, võta sama kaliibriga, mis on kaasvõitlejatelgi. Moon on raske, aga saab ruttu otsa, nii et kui saate moona jagada, on see suur pluss. Kui kaasvõitleja surma saab, ära häbene tema varudega enda komplekti täiendada (ülema eelneval loal muidugi).
  19. Kui lähed rännakule, siis võta endaga 360 padrunit salvedes ja teist sama palju lahtiselt seljakotis. Ära topi ülejäänut salvedesse, salvede arvelt hoiad korralikult kaalu kokku.
  20. Pea meeles, et salved, mis on paigutatud rinnale ja kõhule, annavad su kuulivestile natuke juurde.
  21. Enamiku surmadest ja vigastustest põhjustavad killud. Tavaline vatijope kaitseb pisikeste kildude eest üllatavalt hästi. Kui selle alla panna veel rakmed\vest salvedega, siis võib ennast väikeste kildude eest suhteliselt kaitstuks lugeda.
  22. Killu- või kuulivesti on väga hea omada. Isegi kõige raipemat.
  23. Kui kuulivest võttis kuuli kinni, siis see veel ei tähenda, et ta su päästis. Ülekanduv energia võib siiski koleda trauma tekitada. Ribid lööb peaaegu alati katki, võib-olla tekitab isegi siseorgani rebendi või verejooksu. See, et keres pole auku, pole veel põhjus rõõmustamiseks. Mõnikord tekitab läbinud kuul väiksema trauma kui vesti kinni jäänud kuul.
  24. Kui ei oska, ära käpi granaadiheitjaid. Neist on keeruline lasta. Jäta see parem kogenud kaasvõitlejale.
  25. Jäta suitsetamine maha. Tubakalõhna on võimalik saja meetri peale tunda.
  26. Kui kuulsid midagi, siis peatage grupp ja andke „vaikus“. Kuulake tähelepanelikult. Isegi kui pidurdad gruppi iga viie minuti tagant, hakkavad ainult harvad idioodid su kallal mölisema.
  27. Mitte kunagi ära jää peatudes püsti seisma. Kas põlvele või pikali. See väsitab, aga küsimus on grupi ellujäämises. Kui keegi madalaks ei võta, sundige teda madalaks minema.
  28. Ei pane sõrme päästikule, isegi kui kaitseriiv peal on.
  29. Rännakul paned automaadi kätele ja käed risti. Nii on lihtsam tassida. Parem käsi jääb kaitseriivile ja on valmis relva õlga viskama.
  30. Relv on alati rihmaga kaelas. Vastasel juhul on nii, et kui satute lõksu, plahvatab miin vms, lendate teie ühele poole, aga relv teisele poole.
  31. Postil magama ei jää. Kui magama jääd, ei taha mitte ainult vaenlased sind maha lüüa. Relva kaotamise ja postil magamise eest lasti vanasti ametlikult maha. Praegu lastakse mitteametlikult.
  32. Kusta tasub põlvili. „WCs käimine“ on tõsine asi. Kui on spetsettevalmistusega koht, siis pole probleemi. Kui aga metsa all rännakul, siis minnakse hädale kolmekesi. Üks teeb häda, kaks katavad 180 kraadi. Palju võitlejaid on leitud surnuna oma sita seest.
  33. Aevasta iseendasse.
  34. Kes jookseb aeglaselt, sureb kiiresti.
  35. Granaatide efektiivsus on ülehinnatud. On olnud juhuseid, kus väikeses toas plahvatanud granaadi tagajärjeks oli vaid kerge põrutus.
  36. Granaadi splinti tõmba sõrmedega, mitte hammastega.
  37. Seintes võivad olla augud, mis on kaetud seinavaipadega vms. Ka trepikodasid eraldavates seintes. Nii saab vaenlane kiiresti liikuda trepikojast trepikotta. Pea seda meeles. See, et asud äärmises korteris, ei tähenda, et vaenlane läbi seinaaugu sisse ei tule või granaati ei viska.
  38. Akende ette tasub lüüa reformvoodite võrke. Peavad hästi granaate kinni.
  39. Sa võid kuulda kapist kräunumist, aga ust lahti teha ei tohi. Väga kahju, aga see loom on surma mõistetud. Kui ta seal kapis on, siis on kapp tõenäoliselt mineeritud. Ebainimlik, kuid parem surnud kass kui surnud mees…
  40. Kui on vaja hoonest õue tulistada, ära roni akna alla või akna kõrvale. Mine sügavale tuppa, seisa tabureti peale, varja ennast seina taha vms. Tuld põlema ei pane, ennast ei valgusta.
  41. Kanna kaitseprille. Vastase tulega lahti löödud telliskivitükid ja betooniklibu lendavad edasi sinu suunas. Kui need peaks silma sattuma… saad isegi aru.
  42. Tulistada kaua ilma positsioonivahetuseta on halb mõte.
  43. Ole madalal.
  44. Ära hakka snaipreid välja „kalkuleerima“. Pole sinu töö ja sul pole selleks ka oskusi. Sõdi edasi, ära pööra sellele tähelepanu.
  45. Ole moraalselt valmis „läbi töötama“ tsiviile, kes sinu asukoha paljastasid. Kui sulle ei meeldi seda teha, siis liigu ettevaatlikumalt.
  46. Mitte keegi, isegi mitte sapöörid, ei hakka IEDsid maha võtma. Ärge olge tarkpead, need on arutult trotüüli täis topitud, ärge torkige IEDsid.
  47. Läbipääsudesse ja avanemistesse paigaldavad normaalsed sõdurid lõkse ja miine. Nii et „traadi läbilõikamine“ on halb mõte. Mine sellest ringiga mööda, see ei ole sinu asi, selleks on vanemad kolleegid.
  48. Haavadel on venoossed ja arteriaalsed verejooksud. „Ravitakse“ neid erinevalt. Aga siin on hoopis teine asi tähtis. Venoosse verejooksuga mees sureb paar tundi, arteriaalse verejooksuga mees sureb 20 sekundiga. Lahingus sul aega pole. Nii et pane kohe arteriaalne žgutt ja pöördu tagasi lahingusse. Su haavatud kolleegil on pool tundi aega, et ise hakkama saada või saada abi kaasvõitlejatelt või sinult, kui sa vabaned.
  49. Žgutt olgu kogu aeg käepärast. Mitte kotis, mitte seljakotis, vaid mähituna relva kabale või rakmetes käe juures.
  50. Alati olgu kaks žgutti! Ühte haavatud võitlejale pannes võid ise pihta saada ja verest tühjaks joosta. Alati kasuta haavatu aitamiseks tema varustust (sidemed, žgutid, valuravi), mitte enda varustust.
  51. On selline mõiste nagu tulega mahasurumine. Vastast aktiivselt tinaga üle kallates on võimalik tema tegevust vähemalt osaliselt takistada, isegi kui vaenlast ei haava või ei tapa. Eriti abiks on sellisel puhul trasseerivad kuulid.
  52. Pea meeles, et trasserid määrivad kõvasti relvatoru ja lisaks annavad nad ka su asukoha välja, nii et ära kuritarvita neid.
  53. Relva peab puhastama iga päev. Eriti hellalt tuleb puhastada rauasuudme ümbrust. Kui sinna tekib mingi lohk vms, siis hakkab tabavusgrupp hajuma.
  54. Kolm viimast lasku salves tasub panna trasserid. Nii ei tule tühi salv ootamatult. Eriti kui saad jätta nõnda ühe padruni rauda, pead ainult salve alla panema, aga mitte relva laadima.
  55. Ära ole laisk ja hoolitse oma jalgade eest. Pese neid. Kui ära hõõrud, pole sa enam võitlusvõimeline.
  56. Kui näed kedagi, kelle pihta lasta, ei ole see veel põhjus tema laskmiseks. Kui teid pole märgatud, küsi komandörilt, kas tohib lahingusse minna.
  57. Kui sa kedagi nägid, aga tema sind ei näinud, ära hüppa järsku kõrvale. Aeglaselt, rahulikult ja sujuvalt võta lahinguasend sisse. See on palju vähem märgatav kui järsud liigutused.
Odota