Luku 8.3 (Eesti keel 6. kl)

Põhivara animatsioonid

Helitute häälikute kõrval k, p, t

Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval k, p, t.

aktus
nafta

topsik
peatselt

Erandina võib helitu hääliku kõrval olla gbd neljal juhul.

Helitu hääliku kõrval g, b, d

Liit­sõnades

veerandtund, külgsuund, kõrgklass, sulgpall, pingpong

Liite ees

jalgsi, vargsi, leibkond, ringkond, õigsus

Võõr­sõnades

abstraktne, smaragd, gangster, ungel, abt

Sama sõna eri vormides

hoidma hoidsin
moodne moodsad

leidma leidsin
õudne õudsed

NB!

ergas – erksa
tõrges – tõrksa

ärgas – ärksa
hõlbus – hõlpsa

Kaashäälikuühendi õigekiri

Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega.

usjas
tlik

boi
mdi

Kaashäälikuühendi reeglil on neli erandit – neil juhtudel kirjutatakse kaashäälikuühendis mõni häälik kahe tähega.

Erandlik kaashäälikuühend

Liitsõnades

pikksilm, sallkrae

Liite -gi/-ki ees

kanngi, susski

Kui tüvi lõpeb sama tähega, millega algab liide

modernne, keskkond

Ülipikalt häälduv s kirjutatakse l, m, n, r, v järel kahe tähega

morss, valss

i ja j

ü ja järel ei kirjutata üldiselt j-i.

süüa
hüüad

siia
saiad

Erandina võib j olla ü ja i järel tegijanimedes ja liitsõnades

j on ü ja i järel

Tegijanimedes

teenija, tulija, müüja

Liitsõnades

elektrijuhe, bussijaam

Nimetused

Nimetused kirjutatakse väikse tähega.

Kuud ja nädala­päevad

mai,  kolmapäev, lehekuu

Ametinimetused

professorpresident

Keeled ja rahvused

eesti keel, itaallane, soome-ugri keeled

Pühad ja tähtpäevad

jaanipäev, jõulud, suur reede

Õppeained

ajalugu, geograafia

Ilmakaared

kagu, lääs

Nimed

Nimed kirjutatakse läbiva suurtähega.

Isikud ja olendid

Triin TasujaMuri, Punamütsike

Ajalehed, ajakirjad

Postimees, Imeline Ajalugu, Vikerkaar

Maailma­jaod, kohad, linnad, tänavad, ehitised

Aafrika, Kreeka, Aia tänav, Pikk Hermann

Taevakehad, tähtkujud

täht Siirius, Suur Vanker

Loodusobjektid

Munamägi, Keila juga

NB!

Kohanime juurde kuuluva täpsustava täiendosa kirjutame suure tähega ja liidame sidekriipsuga: Lõuna-Eesti.

Ametlikkuse rõhutamiseks kirjutatakse riigi, asutuse ja organisatsiooni nimetus läbiva suurtähega: Eesti Vabariik, Tallinna Ülikool, Pärnu-Jaagupi Gümnaasium.

Pealkirjad

Pealkirjad kirjutatakse esisuurtähega ja jutumärkides.

Raamatud jm teosed

„Rehepapp, „Õunaraamat

Filmid

„Siin me oleme

Laulud

„Kodulaul

Mängud

„Reis ümber maailma

Saated, sarjad

„Tähelaev„Osoon

Kunstiteosed, fotod

„Russalka„Isa portree

Otsekõne

Otsekõne on kõneleja jutu edasi andmine tema enese sõnadega.  Otsekõne juurde kuulub enamasti saatelause, mis näitab, kes on lause öelnud. Saatelause võib paikneda otsekõne ees, järel või sees. Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse.

Saatelause otsekõne ees

S___: „O___.(?!)“

Saatelause oteskõne järel

„O___,(?!)“ s___.

Saatelause otsekõne sees

„O___,“ s___, „o___.(?!)“

Odota