Külas-käigud vana-emade juurde
Loe.
Septembris oli vana-vanemate päev.
Nii Maria kui ka Peeter käisid
oma vana-emadel külas.
Maria ja ema sõitsid Tallinnasse bussiga.
Peetri perekond käib maal tavaliselt autoga.
See-kord aga saatsid nad Peetri bussi peale.
Edasi sõitis poiss ise-seisvalt.
- Kumma bussi peale läks Peeter?
- Kumma bussi peale läks Maria?
Maria reisi-muljed
Suures linnas
Loe.
„Tulime Tallinnas bussi pealt maha. |
Vanaema juures
Loe.
„Nii tore oli jälle vana-ema näha. Mõtlesime õuna-kooki teha. |
- Ahi oli kütmata.
- Radiaatorid olid külmad.
Käisin poes
Loe.
„Ma ei kujutanud ette, et pood nii suur on. Olin väga väsinud. Ema ja vana-ema muretsesid juba, et kuhu ma nii kauaks jäin.“ |
- Maria otsis puu-viljade osa-konda.
- Maria käis suures poes.
- Maria seisis kassa järje-korras.
- Maria kõndis trepist üles.
- Lifti uksel oli silt: "Lifti-avarii".
Pidulik lõuna-söök
Loe.
„Kook sai ruttu valmis. |
Peetri reisi-muljed
Jõudsin vana-ema juurde
Loe.
„Seekord sõitsin ma vana-ema poole bussiga. Bussi-peatusest on tema juurde umbes 1 km. Mul on tee nii selge, et ma ei eksi ära. Vana-ema ootas mind. |
Aitasin vana-ema
Loe.
„Koogi küpsemise ajal kandsin mina kuurist puid pliidi juurde. |
- Tõi aiast koogi jaoks õunu.
- Kaevas maad.
- Tõi kaevust vett.
- Tõi aja-lehe post-kastist ära.
- Kandis puid pliidi juurde.
- Tegi pliidi alla tule.
Mõnus lõuna-söök
Loe.
„Tuli praksus pliidi all. |
Kas ma tean?
Olukord | Maal | Linnas |
Koogi jaoks saab õunu tuua aiast. | ||
Koogi jaoks tuleb õunu osta poest. | ||
Sooja saab ahju kütmisega. | ||
Sooja saab | ||
Oma kodu on armas ja |
- Talu-majad
- Korter-majad
- Suured puud ja palju rohelust
- Palju sõidukeid
- Vähe sõidukeid
- Talu-majad
- Korter-majad
- Suured puud ja palju rohelust
- Palju sõidukeid
- Vähe sõidukeid
Nüüd ma tean
- Inimeste kodud asuvad nii linnas kui ka maal.
- Linna-kodud on sageli korter-majades.
- Maa-kodud on tavaliselt taludes või era-majades.
- Kodu on inimesele kõige armsam koht.