Arutle
- Millal sa viimati haige olid?
- Kuidas sa end tundsid?
- Kelle poole haigeks jäädes tuleb pöörduda?
Perearsti-keskuses
1. Loe.
Õpetaja Anna korraldas õppekäigu perearsti-keskusesse. Seal võttis neid vastu pereõde. Pereõde on arsti abiline, kes aitab arstil haigetega tegeleda. Näiteks võtab pereõde vereproove, mõõdab vererõhku, kaalub ja mõõdab patsiente, nõustab lihtsamate tervisemurede korral.
Perearst võtab patsiente vastu, kuulab ära kaebused ja diagnoosib haigused. Vajadusel teeb koduvisiite, suunab patsiendi uuringutele või eriarsti juurde. Ta nõustab kõiki oma patsiente ning annab nõu ka haiguste ennetamiseks.
Lapsed küsisid, millal peaks pöörduma perearsti juurde, millal helistama kiirabisse. Pereõde selgitas: „Kui sul on kehv enesetunne, nõrkus või palavik, köha ja nohu, siis on mõistlik koju jääda ja kosuda. Kui oled tõsiselt haigestunud, helista perearstile ja vajadusel tule vastuvõtule. Kui sa ei saa pereõde või -arsti kätte, saad igal ajal helistada perearsti nõuande-telefonile 1220.“
„Kiirabi on kindlasti vaja kutsuda siis, kui keegi on teadvuse kaotanud, õnnetusjuhtumis vigastatud, saanud mürgistuste või järsku ägedalt haigestunud. Kiirabi saad kutsuda häirekeskuse numbril 112.“
- Millega tegeleb pereõde? Markeeri tekstis kollasega.
- Millega tegeleb perearst? Markeeri tekstis roosaga.
- Kelle poole veel saad tervisemurega pöörduda?
- Kas sina tead oma perearsti nime ja telefoninumbrit? Kirjuta.
Kui sa ei tea oma perearsti nime ja telefoninumbrit, siis küsi vanematelt. Võid küsida ka haigekassa kliendi-toe infonumbril 669 6630 või info@haigekassa.ee.
Perearstile helistamine
2. Loe, mida arstile rääkida.
- Tutvusta ennast.
- Kirjelda enesetunnet.
- Kui arst midagi küsib, siis vasta ausalt ja nii täpselt, kui oskad.
- Kuula hoolega arsti nõuandeid, vajadusel kirjuta need üles.
- Tegutse arsti nõuannete järgi.
3. Loe arsti ja haige kahekõne.
 | Tere! |
 | Tere! |
| Kes helistab? |
| Minu nimi on ……… |
| Mis on Teie isikukood? |
| Minu isikukood on ……… |
| Mis Teil mureks on? |
| Mul on palavik (… kraadi). Mul on nohu, halb enesetunne ja nõrkus. |
| Jääge koju, puhake, jooge rohkesti sooja teed. Kui homseks enesetunne ei parane, siis helistage uuesti. |
| Olgu, ma jään koju, joon sooja teed, puhkan ja kui homseks üle ei lähe, siis helistan uuesti. |
| Paranege hästi! |
| Tänan! Head päeva! |
| Tere! |
| |
| Kes helistab? |
| |
| |
| Minu isikukood on ……… |
| |
| Mul on palavik ( kraadi). Mul on nohu, halb enesetunne ja nõrkus. |
| |
| Olgu, ma jään koju, joon sooja teed, puhkan ja kui homseks üle ei lähe, siis helistan uuesti. |
| Paranege hästi! |
|
Abi ja nõu saad küsida ka siis, kui sa oma perearsti kohe kätte ei saa. Siis võid helistada üleriigilisele perearsti liini numbrile 1220.
Kiirabi kutsumine
Mis olukorras kutsuda kiirabi?
- teadvuse kaotus
- hingamisraskused
- ootamatud tugevad valud
- suur verejooks
- tugev allergiline reaktsioon (õhupuudus, keeleturse, neelamistakistus, nahalööve)
- suurem põletus-vigastus
- ootamatult tekkinud segane kõne.
- palavik 37,5
- on tekkinud suured valud
- köha ja nohu
- teadvusekaotus
- suur verejooks
- kõht on lahti
- väga kõrge palavik, mis ravimite mõjul ei lange
- luumurd või liigese vigastus
7. Mida pead hädaabisse helistades rääkima?
Häda-abi | Abi kutsuja, helistaja |
Mis juhtus? | nt: „autoavarii“, „vajus kokku“, „palavik tõusis üle 39 ◦C“ |
Kus juhtus ja kus praegu olete? | linn või alev, tänav, maja number, korteri number, korrus, välisuksekood, sissepääs hoovist või tänavalt; küla, talu; ristmik ….. Mida täpsem juhatus, seda kiiremini jõuab kiirabi kohale! Aadress on alati parem kui kaupluse, asutuse või bussipeatuse nimi. |
Kellega juhtus? | kui mitu kannatanut, kannatanu vanus ja sugu |
Millal juhtus? | mitu sekundit/ minutit/ tundi/ päeva tagasi? |
Kes on kiirabi kutsuja? | sinu telefoninumber selleks, et vajadusel aadressi täpsustada või kannatanule abiandmise juhendamiseks |
Kui pead kutsuma kiirabi:
- Säilita rahu, räägi arusaadavalt.
- Ole valmis, et sulle esitatakse küsimusi.
- Küsimustele vasta võimalikult täpselt ja lühidalt.
- Katkesta kõne alles siis, kui selleks on luba antud.
- Kui sa kutsud kiirabi mõnele teisele inimesele, siis sa ei tohi tema juurest lahkuda. Inimese tervis võib järsult halveneda.
- Hoia oma telefoni-liin vaba, et häirekeskus saaks sulle tagasi helistada.
Kokkuvõte
1. Loe.
Alar ja Kuldar olid pargis ja vaatasid, kuidas väiksemad poisid ruladega trikke harjutasid. Üks poistest kukkus ülevalt trampliini pealt suure hooga alla ja jäi asfaldile lebama. Poisid kogunesid tema ümber, keegi ei osanud kuidagi reageerida. Kuldar mõistis esimesena: „Nüüd on vaja küll kiirabi kutsuda!“
2. Mõtle läbi, mida Kuldar hädaabisse helistades rääkima peaks:
- MIS juhtus?
- KUS juhtus?
- KELLEGA juhtus?
- MILLAL juhtus?
- KES on kutsuja?
Mängige klassis Kuldari ja päästekorraldaja telefonikõne läbi.
