Tundra
- Kas sa tead, kus asub jäävöönd?
- Kus asub Põhja-Jäämeri?
- Leia need kaardilt. Leia gloobuselt.
Jäävööndist lõuna pool asuv loodusvöönd on tundra.
Tundrad laiuvad Põhja-Jäämere äärsetel aladel. Need on tasased ilma metsata alad.
Mõtle ja arutle!
- Mida sa tead tundrate kohta? Vaata pilte.
- Mille poolest erinevad parasvöötme metsad ja tundrad?
Asend
Tundrad levivad ainult põhjapoolkeral.
Tundravöönd on Euraasias ja Põhja-Ameerikas Põhja-Jäämere ümbruse maismaal.
Mõtle ja arutle
- Vaata loodusvööndite kaardilt, kus asub tundra.
- Miks lõunapoolkeral ei ole tundraid?
- Mis on samadel laiustel lõunapoolkeral?
- Leia kaardilt: ekvaator, põhjapolaarjoon ja lõunapolaarjoon. Leia need alad ka gloobuselt.
- Vaata kaarti ja vali kohanime ette õige number.
Põhja-Jäämeri
Põhja-Ameerika
Kanada
Kanada Arktika saarestik
Gröönimaa
Alaska
Labradori poolsaar
Islandi saar
Skandinaavia poolsaar
Kliima
Tundrad asuvad külmvöötme lõunaosas. Seal on pikk ja külm talv. Talv kestab 8–9 kuud. Selle jooksul külmub maapind sügavalt läbi.
Tundra suvi on lühike ja jahe.
Tundras sajab vähe.
Lagedatel ilma metsata aladel puhub sageli tugev tuul, möllavad tuisud ja tormid.
Tundras esineb kesktalvel polaaröö. Siis valgustavad loodust ainult Kuu, tähed ja virmalised.
Suvel on polaarpäev.
Päike jääb silmapiiri lähedale ega jõua kogu külmunud maapinda ära sulatada.Osa maad jääb kogu aeg külmunuks. Sellist pidevalt külmunud maapinda nimetatakse igikeltsaks.
Mitu aastaaega esineb tundras?
Kuhu on diagrammil märgitud
- kuud?
- õhutemperatuur?
- sademete hulk?
Täida lüngad diagrammi alusel.
- Kõige soojem on kuu.
Keskmine õhutemperatuur on ℃.
(Eesti kõige soojem kuu on juuli, keskmine õhutemperatuur on 17 ℃) - Kõige külmem on kuu.
Keskmine õhutemperatuur on ℃.
(Eesti kõige külmem kuu on veebruar, keskmine õhutemperatuur on –7 ℃.) - Aastane õhutemperatuuride vahe (kõige soojema ja kõige külmema kuu õhutemperatuuride vahe) on ℃.
(Eestis on see 24 ℃). - Tundras sajab (vali õige) .
- Kanada tundras sajab aastas millimeetrit (mm).
Kuidas leidsid selle näidu?
Eestis sajab aastas 550–750 mm.
Taimestik
Tundra taimestikku mõjutab pikk ja külm talv.
Igikelts takistab taimejuurtel sügavale pinnasesse tungida. Samuti takistab igikelts lume sulamisel tekkival veel maismaasse imbuda. Seetõttu esineb tundras palju soid.
Tundra põhjaosas kasvavad põhiliselt samblikud ja samblad.
Lõuna poole liikudes rohurinne tiheneb. Peale samblike ja sammalde kasvab seal juba ka palju puhmaid. Seal kasvavad kanarbik, sookail, villpea, jõhvikad, murakad, sinikad, mustikad.
Samuti kasvavad seal ka kääbus-puud – vaevakask ja kääbuspaju. Kääbuspuud ei kasva kõrgemaks kui 30–50 sentimeetrit.
Kevaditi on tundra värvikirev.
Seal õitsevad tundralilled, näiteks anemoonid. Lühikese suve tõttu õitsevad taimed kiiresti.
Veel lõuna poole liikudes muutub kliima natuke soojemaks. Seal saavad kasvada juba üksikud puud. Mida enam lõuna poole, seda rohkem puid kasvab. Seda piirkonda nimetatakse metsatundraks.
Loomastik
Karmi looduse tõttu elab tundras vähe loomi. Tundra loomadel on pika ja külma talve üleelamiseks omad kohastumused.
Sooja aitab neil hoida paks karv. Paljud loomad koguvad talveks naha alla paksu rasvakihi.
Mõtle ja arutle
Nii nagu jäävööndiski, on tundra loomastik enamasti seotud veega. Miks?
Vaata pilti. Nimeta loomi ja linde, keda tunned.
Tundras elavad polaarhunt, polaarrebane, polaarjänes. Rohkesti elab pisinärilisi – lemminguid. Tundras võib kohata ka jääkaru, kes on maailma suurim maismaa-kiskja.
Huvitav loom on Põhja-Ameerikas elav muskusveis.
- Muskusveis elab peamiselt ja .
- Isased loomad kasvavad kuni meetri (m) pikkuseks.
- Emaste loomade pikkus on m.
- Nende kõrgus on m.
- Muskusveis kaalub kg.
- Muskusveised elavad aastaseks.
- Nad jooksevad kuni kilomeetrit tunnis (km/h).
- Muskusveis toitub (millest?) .
Rohkesti elab tundras linde. Seal elavad lumekakk, rabakana, lunn, haned, luiged, pardid, kajakad. Suviti pesitsevad linnud koos, suurte parvedena mereäärsetel kaljudel. Seal moodustavad linnud suuri kärarikkaid kolooniaid. Neid nimetatakse linnulaatadeks.
Tüüpilised tundra-loomad on põhjapõdrad. Põhja-Ameerikas nimetatakse neid kaributeks. Põhjapõdrad elavad nii metsikult kui ka kodustatud loomadena.
- hüljes
- muskusveis
- vaal
- põdrasamblik
- villpea
- vaevakask
Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid
Karmi kliima tõttu on tundra-aladel asustus hõre. Seal elab vähe inimesi.
Põhja-Ameerikas elavad inuitid.
Soome, Rootsi ja Norra põhjaosa nimetatakse Lapimaaks. Seal elavad laplased ehk saamid.
Aasias elavad tundras tšuktšid, neenetsid ja jakuudid.
Ülesanne 5
Leia kaardilt:
- tundra riigid Soome, Norra, Rootsi, Island, Venemaa, Kanada;
- nende riikide pealinnad.
Tähtsaim majandusharu tundras on põhjapõdra-kasvatus, kuid tundra-aladel tegeldakse ka kala- ja hülgepüügiga.
Külmvöötme loomadel on kõigil paks karvkate. Paksu karvkatte pärast peetakse karusloomadele jahti.
Põhjapõdrad on tundras väga vajalikud loomad. Nad on toidu osas vähenõudlikud.
Põhjapõdrad toituvad peamiselt põdrasamblikest ja sammaldest. Neil on paks karvkate. Sellepärast taluvad põhjapõdrad hästi külma.
Inimesed saavad põhjapõtradelt liha, piima, villa, nahka.
Põhjapõdra nahka kasutatakse elamute valmistamiseks ja soojustamiseks. Nahast tehakse ka riideid ja jalanõusid.
Põhjapõdrad on tundrarahvastele ka liiklusvahendiks.
Tundraaladel leidub rikkalikult maavarasid. Seal leidub naftat, maagaasi, kivisütt, vase- ja niklimaaki.
*Ülesanne 6
- Leia maavarade kaardilt nafta, kivisöe ja vasemaagi leppemärgid.
- Leia maavarade kaardilt suuremad tundra-aladel olevad
- nafta,
- kivisöe,
- vasemaagi leiukohad.
Tundrad on küll hõredasti asustatud, aga seal esineb siiski ka mitmeid keskkonnaprobleeme.
Tundra-piirkonnas kasutatakse liikumiseks ja töö tegemiseks suuri ja raskeid masinaid. Maapind on ainult suviti veidi sulanud ja vesine. Suured masinad jätavad enda teekonnale maha sügavad jäljed. Suurim keskkonnaprobleem ongi maastikule jäetud roomikmasinate jäljed. Roomikmasinad hävitavad oma liikumisteel seal kasvanud taimed.
Külmas kliimas taastub taimestik väga aeglaselt. Rööpad on näha kümneid aastaid.
Maavarade kaevandamise ja töötlemisega kaasnevad samuti nõrga pinnase rikkumine, veereostus ja õhusaaste.
Tundra-alal asub Islandi saar. Islandil on palju vulkaane, kuumaveeallikaid ja geisreid.
Tuleta meelde
peatükist 2.4 ja uuri internetist, mida need sõnad tähendavad.
Islandi saart kutsutakse tule ja jää maaks.
Islandil asub Euroopa kõrgeim tegevvulkaan Hekla.
Islandlased oskavad looduse omapära ära kasutada. Majapidamises kasutatava kuuma vee, sealhulgas ka kütteks vajaliku kuuma vee saavad nad maa seest. Maasisesel veel on avastatud ka raviomadusi. Islandi saarele on rajatud palju spaasid kuumavee-basseinidega.
1. Leia kaardilt Island.
2. Märgi need sõnad, mille kohta said teavet videost.
- Leia kaardilt tundraga seotud alad.
Ühenda nimi numbriga kaardil.
Vali kohanime ette õige number.
Island
Alaska poolsaar
Skandinaavia poolsaar
Gröönimaa
Põhja-Jäämeri
Barentsi meri
- Jaota alad asukoha järgi. Kirjuta.
Mõni nimetatud koht esineb mitmes maailmajaos.
- Gröönimaa
- Põhja-Jäämeri
- Põhja-Jäämeri
- Gröönimaa
- Alaska poolsaar
- Põhja-Jäämeri
- Barentsi meri
- Island
- Skandinaavia poolsaar
Teeme kokkuvõtte tundrast
TUNDRA | ||
| LOOMAD
| |
INIMTEGEVUS
|
- Tundrad on (millised?) alad.
- Tundrad asuvad (mille?) ääres.
- Tundrad asuvad vöötmes.
- Polaarpäeva ajal päike .
- Polaaröö ajal päike .
- Tundra talv on ja .
- Tundra suvi on ja .
- Tundras esineb – püsivalt külmunud pinnas.
- Tuntuimad tundrataimed on ja .
- Tuntuim tundraloom on .
