Autorid
Taavi IvanÜlesannetekogu autorid
Taavi Ivan, Getter Viira, Miriam KoppelVäljaandja
-
Õppekomplektis on 36 peatükki ning 389 ülesannet, millest 155 on õpikus ja 234 ülesannetekogus.
-
Autorid
Taavi Ivan -
Ülesannetekogu autorid
Taavi Ivan, Getter Viira, Miriam Koppel -
Aine
Keemia -
Klass
8. klass -
Teose keel
Eesti keel -
Väljaandja
Avita -
Õppekava
Riiklik õppekava 2023 -
Kuulub paketti
8. klassi uus õpik on uuendatud vastavalt 2024/25. õppeaastal kehtima hakkavale õppekavale. Õpiku värskendamise käigus on arvesse võetud viimaseid teadussaavutusi keemias. Uue õppekava järgi on näiteks metallide füüsikalisi omadusi käsitletud 7. peatüki asemel („Metallid“) 2. peatükis („Aatom“), et seostada metallide omadusi nende asukohaga perioodilisustabelis ning võrrelda neid mittemetallide ja väärisgaaside füüsikaliste omadustega. Välja on jäetud alapeatükk „Molekulaarsed ja mittemolekulaarsed ained“. Rõhku on pandud keemia ja argielu seostamisele, mistõttu on näiteks alapeatükis „Kemikaalide ohutu kasutamine“ peale laboris kehtivate ohutusnõuete vaadeldud ka ohutusnõudeid kodukeemiaga töötades. Õpiku põhieesmärk on äratada õpilastes huvi keemia vastu ja seletada selle teadusharu põhimõisteid ja seaduspärasusi. Käsitletavad teemad on loogiliselt järjestatud ning seostatud nii omavahel kui ka teiste õppeainete, ühiskonna, tehnoloogia ja igapäevaeluga. Õpiku tekst on lihtne ja võimaldab õpilasel ka iseseisvalt materjali omandada. Alapeatükid algavad huvitekitava sissejuhatusega ja lõpevad kokkuvõtva skeemiga, et õpitut kinnistada. Keemia tähtsuse mõistmiseks ühiskonna arengus, tehnoloogias ja igapäevaelus tutvustatakse teadustöö põhimõtteid, viimaseid avastusi ning karjäärivõimalusi keemikuna. Põhjalikumalt keskendutakse keemia uurimisobjektidele: ainetele ja nendega toimuvatele muutustele. Korratakse ka üle 7. klassis õpitu ja õpitakse põhjalikumalt tundma aatomi ehitust, keemilisi elemente ja perioodilisustabelit. Aineosakeste ja keemiliste sidemetega tutvumine võimaldab luua seoseid aine ehituse ja omadustega, nt sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus ja elektrijuhtivus. Abstraktseid teemasid aitavad mõista pildid ja joonised. 8. klassi keemias õpitakse tundma igapäevaelus ja looduses olulisi aineid. Peale vesiniku, hapniku ja nende tähtsamate ühendite käsitletakse näiteks põlemisprotsessi, oksüdatsiooniastmeid ja vee omadusi. Tähtsal kohal on ka sissejuhatus anorgaaniliste ainete põhiklassidesse. Hapete, aluste ja sooladega tutvumise kõrval käsitletakse mitmesuguseid indikaatoreid, neutralisatsioonireaktsiooni ning lahuse pH-d. Samuti on leidnud oma koha ka metallid ja nende iseloomulikumad omadused. Põhimõisteid ja seaduspärasusi seletatakse lihtsate näidete ja võrdluste abil.
E-õpik ühendab endas 2024. aasta 8. klassi keemia õpiku ja kahes osas ilmunud töövihikud, mis on samuti uuendatud. Aine lihtsamaks omandamiseks on e-õpikus senisest rohkem fotosid, illustratsioone ja animatsioone. Täiendatud ja parandatud materjal on esitatud eakohaselt ja huviäratavalt. E-õpikus on õppeteksti kõrval peale illustreeriva materjali veel küsimused ja automaatkontrolliga ülesanded, mis aitavad õpilasel loetut kinnistada ja tekstist arusaamist kontrollida. Iga peatüki juurde kuulub ülesannete kogu, millest õpetaja saab määrata nii individuaalselt kui ka kogu klassile ülesandeid koduseks tööks, tunnitööks või ka hindeliseks lahendamiseks. Kõikide ülesannete vastuseid saab õpetaja kontrollida ja hinnata. E-õpikut saavad oma materjaliga täiendada nii õpetajad kui ka õpilased. Õpetaja saab enda lisatu teha kättesaadavaks ka õpilastele.
Õpikut on retsenseerinud Karmen Lust ja Pille Ers, toimetanud Miriam Koppel ja Getter Viira. Joonised: Aide Raidmets, molekulimudelid: Miriam Koppel, Getter Viira, Taavi Ivan.
1. Millega tegeleb keemia?
Järg |
Peatükk |
---|---|
1.1. |
Keemia areng
Tasuta tutvumiseks! |
1.2. | Millega tegeleb keemia? |
1.3. | Kuidas tehakse teadustööd? |
1.4. | Kemikaalide ohutu kasutamine |
1.5. | Aine omadused |
1.6. | Ainete muundumine ehk keemiline reaktsioon |
1.7. | Kordamine |
2. Aatom
Järg |
Peatükk |
---|---|
2.1. | Aatomi ehitus |
2.2. | Aatomi elektronkate |
2.3. | Keemilised elemendid |
2.4. | Perioodilisustabel |
2.5. | Elektronskeem |
2.6. | Kordamine |
3. Ainete ehitus
Järg |
Peatükk |
---|---|
3.1. | Aineosakesed |
3.2. | Keemilised sidemed |
3.3. | Aine valem |
3.4. | Liht- ja liitaine |
3.5. | Lisalugemine. Molekulaarsed ja mittemolekulaarsed ained |
3.6. | Kordamine |
4. Vesinik ja hapnik
Järg |
Peatükk |
---|---|
4.1. | Vesinik |
4.2. | Vesiniku saamine |
4.3. | Hapnik |
4.4. | Hapniku saamine |
4.5. | Põlemine |
4.6. | Oksüdeerumine ja oksüdatsiooniaste |
4.7. | Oksiidid |
4.8. | Oksiidid igapäevaelus |
4.9. | Ühinemisreaktsioon |
4.10. | Kordamine |
5. Vesi ja lahused
Järg |
Peatükk |
---|---|
5.1. | Vee tähtsus, omadused ja puhastamine |
5.2. | Veemolekul ja vesinikside |
5.3. | Vee ja muude ainete vastastiktoime |
5.4. | Lahuse massiprotsent |
5.5. | Pihused |
5.6. | Kordamine |
6. Lisad
Järg |
Peatükk |
---|---|
6.1. | Mõisted |