Mis on teadus?

Teadlased teevad iga päev tööd selle nimel, et saada uusi teadmisi, teha avastusi ja luua seadmeid, millest oleks inimestele kasu. Meie elu on muutunud turvalisemaks ja mugavamaks: oleme harjunud kasutama GPS seadmeid, arvuteid, mobiiltelefone, i-Pode. Nii saame kergesti suhelda sõpradega ükskõik millises maailma nurgas. Et mitte haigestuda rasketesse nakkushaigustesse, saame lasta end vaktsiinidega vaktsineerida.

Teadus on ühtaegu nii uurimisprotsess kui ka teadmiste kogum, mis uurimistöö tulemusena sünnib. Teadusliku uurimistöö eesmärk on paremini maailma tundma õppida ning leida vastuseid küsimustele mis, miks, kus ja kuidas toimub. Seega on teadus maailma tundmaõppimise viis. Teadusel on palju harusid, mis uurivad eri valdkondi. Näiteks tegeleb keeleteadus inimkeele, ajalooteadus inimühiskondade arenemise ja kasvatusteadus kasvatuse ja õpetuse uurimise ja analüüsimisega. Need teadused kuuluvad humanitaarteaduste hulka.

Loodust uurivad ja käsitlevad loodusteadused (nt füüsika, keemia, bioloogia). Kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi looduses alates maailmaruumist kuni silmale nähtamatu mikromaailmani uurib füüsika. Eluslooduse uurimisega tegeleb bioloogia (bios tähendab kreeka keeles elu). Bioloogia omakorda jaguneb mitmeks haruks vastavalt sellele, mida uuritakse.

Teaduse saavutused ei sünni tühja koha peale, tavaliselt eelneb suurtele avastustele paljude teadlaste pikaajaline töö. Teaduse areng põhineb varasematel saavutustel. Ka neid teadmisi, mis hiljem valeks osutuvad, on vaja, sest need aitavad jõuda tõeni. Teaduse areng on pidev ja lõppematu protsess. Uued teadmised täiendavad olemasolevaid ja sageli ka korrigeerivad vanu ning annavad maailmast parema ettekujutuse.

Näiteks avastati juba 17. sajandil, et inimesele kellegi teise verd üle kandes saab tema elu päästa. Paljudel juhtudel ülekanne aga ebaõnnestus ja patsient suri. Teadlaste edasised uuringud andsid vere kohta uut infot: 20. saj algul avastati veregrupid. Uusi teadmisi saadi ka vere hüübimise ja koostise kohta. Kõik see võimaldas välja töötada niisuguse meetodi, mis võimaldab verd ohutult üle kanda.

Tihti jõutakse loodusteaduste eri valdkondades paremate tulemusteni siis, kui mitme teadusharu teadlased (nt füüsikud, keemikud, bioloogid) teevad koostööd.

Tundes looduses toimivaid seaduspärasusi ja loodusvarasid, saavad inimesed ehitada kõikvõimalikke seadmeid ning toota eluks vajalikku. Soovitud toote saab valmis teha, kui on olemas vajalikud vahendid ja oskused, s.o vastav tehnoloogia. Tehnoloogia on toodete valmistamise viis. Sobiva tehnoloogia väljatöötamine võimaldab toota keerulisi elektroonilisi seadmeid ja muid masinaid. Et valmistada piimast jogurtit, mereveest soola, kartulist tärklist, maisist popkorni, selleks tuleb samuti kasutada õiget tehnoloogiat. Naftavarude kahanemine on sundinud inimesi välja töötama uusi tehnoloogiaid autokütuse tootmiseks, näiteks rapsist või maisist.

Teadlased uurivad oma valdkonda ja uurimisobjekte, et nende kohta uusi teadmisi saada. Tehnoloogia aga kasutab teaduse saavutusi praktiliste probleemide lahendamiseks: inimesele vajalike toodete või protsesside arendamiseks.

Tehnoloogia sõltub teaduse edusammudest. Tehnoloogia areng omakorda aitab kaasa teaduse arengule. Näiteks teadlaste edusammud füüsikas võimaldasid inseneridel leiutada elektronmikroskoobi, mis suurendab tavalisest valgusmikroskoobist sadu kordi rohkem. Elektronmikroskoopi kasutades on teadlased omakorda teinud uusi avastusi, näiteks rakuosade ehituses.

Kuigi tehnoloogia eesmärk on parandada inimese elu, on osal tehnoloogia saavutustel olnud kahjulikke mõjusid. Näiteks laialt kasutusel olnud taimekaitsemürk DDT osutus ohtlikuks mürgiks, mis põhjustas inimeste ja loomade haigestumist, ning seetõttu on keelustatud paljudes riikides.

Vahel püütakse oma väidet kaalukamaks muuta, esitada seda teaduslikuna, kuigi see seda pole. Kontrollimata andmete esitamine teaduslike faktidena võib kaasa tuua palju kahju. Näiteks võivad teaduslikult tõestamata erilised toitumissoovitused või raviviisid olla tervisele ohtlikud.

Ebateadus (libateadus) on tegevus, mis meenutab teadust, kuid selle aluseks on petlikud eeldused ja faktid, mida pole kontrollitud. Teadlased jõuavad teaduslikult tõestatud faktideni kasutades teaduslikku meetodit ja seda mitu korda korrates. Teadusliku fakti usaldusväärsus tõuseb, kui sama tulemuseni jõuavad ka teised uurijad. Ebateadused tuginevad sageli väljavalitud üksikjuhtumitele. Ebateadustesse usuvad sageli inimesed, kellel napib teadmisi ja tahet iseseisvalt mõelda. Maailmas on veel palju avastamata saladusi, kuid vahet tuleb teha teaduslikult tõestatud seaduspärasustel ja seni tõestamata oletustel ja uskumustel.

Bioloogid ei tööta mitte ainult teadlastena, vaid ka väga paljudes teistes valdkondades: loodus- ja keskkonnakaitses, hariduses, kalanduses, jahinduses jm. Peale bioloogide vajavad bioloogiateadmisi ka meditsiinitöötajad ja mitmete muude alade esindajad.