Tervise olemus

Tervist saab selgitada ja mõista väga erineval viisil. Maailma Terviseorganisatsioon on 1999. aastal öelnud, et tervis on universaalne väärtus ja inimese põhiõigus. Tervis on väärtus, mis aitab rahuldada vajadusi, tunda end hästi ja saavutada edu. Tervis on kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund.

Tervise üle arutletakse ja seda hinnatakse selle osade kaudu.

​
​Inimese tervise kolm osa on omavahel seotud ja moodustavad terviku.

Kehaline ehk füüsiline tervis on tervise osa, mida sageli peetakse peamiseks. See tervise osa on seotud kehalise võimekuse ja eakohase arenguga. Harilikult vastandatakse just füüsilisele tervisele haigust. Kui kusagilt ei valuta, ükski luu ei ole katki ning kehatemperatuur on 36 ja 37 kraadi vahel, peetakse inimest terveks. Kehalist tervist tugevdavad mõõdukas füüsiline aktiivsus ja tervislik toitumine. Oluline on ka hoiduda vigastustest ja ennetada haigusi. Oma füüsilist tervist saab kõige paremini hoida ini­mene ise.

Vaimne tervis on tervise osa, mis on seotud mälu, tähelepanu, mõtlemise, meele­olu ja suhtumisega. Näiteks sõltub inimese enesetunne ju otseselt tema meeleolust. Sel juhul on vaimne tervis mõjutatud emotsionaalsest tervisest. Rõõmus meel aitab end hästi tunda, nii et mõni kehaline hädagi ununeb või möödub kiiremini. Posi­tiivne suhtumine endasse ja arendavatesse tegevustesse tugevdavad tervist.

Tavaliselt ei tähtsustata vaimset tervist seni, kuni see on korras. Kui aga miski hakkab aju tööd ­häirima, näiteks tüli sõbraga ja paha tuju, märkad seda kohe. Oled kindlasti tähele pannud, kuidas sind mõjutab vaimne väsimus, näiteks kui hilja õhtul koduste ­ülesannete tegemine eriti hästi ei edene.

Sotsiaalne tervis on tervise osa, mida mõjutab läbi­saamine teistega, toetus- ja ühtekuuluvustunne ning võimalus vajadusel alati abi saada. Kui suhted koduste, sõprade ja võõrastega ehk sind ümbritsevate inimestega on meeldivad, tunned end kindlamini ja mõnusamalt.

Tülitsemine ja vaenulikud suhted rikuvad tuju, mõ­jutades ka vaimset ja füüsilist tervist. Näiteks võid pärast tüli sõb­raga tunda, et pea valutab ja õppimisele on raske keskenduda. Meeldivad suhted seevastu loovad hea enesetunde. Nagu võib väsida füüsiliselt ja vaimselt, võib väsida ka liiga aktiivsest suhtlemisest.

Inimese tervis sõltub palju tema enda valikutest, sealhulgas ­sellest, kuidas ta endasse suhtub. Kes endast lugu ei pea, rikub iseenda vaimset tervist ning suhteid teistega.

Hästi mõjub see, kui rasketes olukordades endale sisendada: „Saan hakkama! See on huvitav! Varsti oskan paremini!” Tervis­like valikute tege­mist toetab kindlasti ka tervislik ja turvaline kesk­kond.