Saateks

Tänapäeva maailmas ümbritseb meid lisaks loodusele veel inimeste loodud tehiskeskkond. Ehitised, tarbeesemed, masinad, raamatud jne. muudavad meie elu mugavaks ja turvaliseks. Väga suur osa neist on aga olemas ainult seetõttu, et looduses leidub aineid, mida nimetatakse metallideks. Võib liialdamata öelda, et nendeta poleks kaasaegset tsivilisatsiooni. Paraku on metallid ka üsna isepäised ained ja neid pole põrmugi lihtne inimese tahtele allutada. Aastasadade jooksul on selles osas leitud ja proovitud kõige erinevamaid viise ja võimalusi. Kokkuvõtvalt nimetatakse seda metallide tehnoloogiaks. Viimane kujutab endast protsessi, mille käigus vajatakse kõrgeid temperatuure, suuri koormusi ja mitmesuguseid lisaaineid jpm. Samas on eelnevalt ettevalmistatud metallmaterjalist võimalik lihtsaid esemeid meisterdada päris tavaliste, igaühele kättesaadavate töövahenditega. Seepärast on metallitööd alati olnud ka kooli tööõpetuse üheks osaks.

Siia on kokkuvõtlikult kirja pandud kõige olulisemad teadmised ja kogemused, mida inimesed on aegade jooksul omandanud metallmaterjalide töötlemisel käsitööriistade ja lihtsate, ka tänases koolis leiduvate masinatega. Paraku pole ühte väikesesse raamatusse kõik metallidega ja nende töötlemisega seonduv ära mahtunud. Selleks, et ise probleeme märgata ja neile lahendusi otsida, on veerisele trükitud „tõmbeneedid”. Probleemi sõnastuse leiate aga selle teema lõpust. Neile küsimustele ja ülesannetele lahenduse leidmiseks vaadake lahtiste silmadega ümbritsevat maailma, tuletage meelde teistes ainetes õpitut ja otsige abi teabekirjandusest või internetist. Eesti keeles on aegade jooksul ilmunud piisavalt palju häid aimeraamatuid ja teatmeteoseid, kust leiab huvitavat teavet tehnika ja metallide kohta („Jutustusi asjadest”, „Eneke”, „Tehnikaleksikon”, „Metallide tehnoloogia” jpt).

Ülejäänud tööjuhendeid tasub aga uurida selleks, et metallide „hingeelu” paremini mõista ja mõnd huvitavat tööd kas või iseseisvalt proovida. Kuna metallmaterjalide tootmiseks on kulutatud palju tööjõudu ja energiat, tuleb alati hoolega kaaluda, kuidas neid võimalikult otstarbekalt ja säästlikult kasutada. Üsna tihti saab vajaliku asja teha ka mõnest seni tarbetult seisnud traadi- või plekitükist, ilma uut materjali raiskamata.

Metallmaterjalid on suhteliselt kõvad ja raskesti töödeldavad ning nende vormimiseks on vaja rakendada suurt jõudu. Peale selle on metalldetailide kandid ja nurgad väga teravad ning nende vastu võib end kergesti vigastada. Seepärast tuleb metallitööde juures olla eriti tähelepanelik ja ettevaatlik ning täita täpselt kõiki tööohutuse nõudeid. Et siia raamatusse trükitud nõuanded sulle paremini silma torkaksid, on need ülejäänud kirjast esile tõstetud värvilise taustaga. Kui neid ja kõiki tehnoloogilisi soovitusi täpselt järgid, saad kindlasti meeldiva kogemuse ka metallitööst... ja õpetajalt hea hinde pealekauba!