6. klass. Kirjandus

Näidistunnid on kavandatud nõnda, et soovi korral võib nendega selles järjekorras sisustada neli õppetundi, kuid tunnikavad on kasutatavad ka eraldi või muus järjekorras.

1. tund

Lugemislubadus

Õpilane vaatab oma riiuli üle ja annab märku, kui mõne varem kokku lepitud raamatu lugemine ei ole uues olukorras võimalik (paljud raamatukogud on suletud). Lepitakse kokku, mis teose(d) iga õpilane koduõppe perioodil läbi loeb.

Kokkuleppe sõlmimisest võib arendada loovülesande, mis täidab terve tunni.

• Iga õpilane vormistab lugemislubaduse. Selle võib õpilasele saata näidistundide peatüki ülesannete kogust, nii et õpilane saadab selle õpetajale tagasi. 
• Õpilased võivad sõnastada ja vormistada lubaduse ka muud moodi ning lähtuda õpetaja lisajuhistest. Lubaduse võib vormistada nt paberil, mida õpilane hoiab kodus nähtaval kohal või kasutab järjehoidjana. Lisaülesanne võib olla lubaduse kujundamine ja illustreerimine paberil või arvutis. 

Kui lugemisvara valikuga ei ole vaja pikalt tegelda, sest kõigil õpilastel on lugemisvara teada ja olemas, võib tööd jätkata õpikuga.  

Astrid Reinla „Miikael“, õpiku ptk 7.1

Õpilased loevad läbi katkendi Astrid Reinla jutustusest „Miikael“.

Õpilased lahendavad automaatkontrollitavad ülesanded ja vastavad kirjalikult küsimustele lugemispala serval.

Kui tehniline töökorraldus võimaldab ja õpetaja soovib, kopeerivad õpilased oma vastused õpetajale ja kaaslastele lugemiseks. Opiqu peatükis näeb oma vastuseid ainult õpilane ise, teistele edastada saab, kui kopeerida need e-kirja või ühisesse vestluskeskkonda. 

Kui õpetaja soovib igalt õpilaselt kirjalikku tööd loetud pala põhjal, mida oleks Opiqu kaudu kõige lihtsam esitada, võib ta saata õpilastele peatüki ülesannetekogust ülesande „Arutlusharjutus“. Sama ülesande leiab näidistundide peatüki ülesannete kogus („Arutlusharjutus“ ptk-i 7.1 juurde).

2. tund

Loovülesanne „Kuidas ma kodus õpin?“

Iga õpilane teeb loovtöö teemal „Kuidas ma kodus õpin?“. Juhised võib õpilasele saata ülesannete kogust või edastada need muu suhtluskanali kaudu, mida koduõppel kasutatakse. 

Töö põhiosa on pilt (foto, joonistus vm), video või helifail (pikkusega 30 sekundit kuni 1 minut). Põhiosa juurde kirjutab õpilane allkirja, mis peab koosnema vähemalt 1 täislausest ega või olla pikem kui 3 täislauset. 

Õpilane lahendab ülesande kirjanduse tunni ajal, kui selleks on koduõppel kindel aeg, või õpetaja määratud tähtajaks, kui koduõppel ei ole kindlat tunniplaani. 

Õpilane esitab töö õpetajale Opiqu kaudu, või kui sellega tekib mingil põhjusel tehnilisi raskusi, säilitab selle oma õpimapis, mida õpetaja kontrollib hiljem koolis.

3. tund

Cathy Cassidy „Pöörane“, õpiku ptk 7.2

Õpilased loevad läbi katkendi Cathy Cassidy jutustusest „Pöörane“. 

Õpilased vastavad kirjalikult küsimustele lugemispala serval.

Kui õpetaja soovib igalt õpilaselt kirjalikku tööd, mida tagasisidestada, võib ta lasta kirjalikud vastused endale kopeerida või saata õpilastele peatüki ülesannete kogust ülesande „Arutlusharjutus“.

Kuidas lugemine edeneb?

Õpilane teatab õpetajale (ja kaaslastele) kokkulepitud suhtluskanali kaudu, kus on tema lugemisjärg:

• mis raamatut ta loeb,
• kui suur osa raamatust on juba loetud.

Lugemisjärje ülesande võib õpilastele saata ka näidistundide peatüki ülesannete kogust. 

Soovi korral võib õpilane jagada ka oma lugemismuljeid. See osa ülesandest võib olla kohustuslik, kui õpetaja otsustab ainult kodulugemisele keskenduda ning töö õpikuga kõrvale jätta.

4. tund

Loovülesanne „Lugemissoovitus“

Iga õpilane kirjutab lühikese soovituse vabalt valitud raamatu kohta. 

Juhised võib õpilastele saata näidistundide peatüki ülesannete kogust või edastada muu suhtluskanali kaudu, mida koduõppel kasutatakse.

Selle ülesande järjena võib järgmises loovtunnis anda igale õpilasele ülesande esitada viiele kaaslasele küsimus raamatu kohta, mida kaaslane soovitas, ning seejärel ülesande kaaslaste küsimustele vastata.

Vestelge!

Hea oleks, kui õpetaja looks koduõppe kirjandustunni tarbeks mõnes kõigile õpilastele sobivas vestlusprogrammis ühise ruumi. Võib kokku leppida, et kogu klass viibib kokkulepitud ajal programmis, et saaks vestelda reaalajas. Aga võib ka kokku leppida nii, et vestluses võib osaleda viivitusega. Loominguliste ülesannete lahendamisel on viivituse võimalus tihtilugu abiks.

Õpetaja algatab klassi ühises vestluskeskkonnas mõne loomingulise mängu. Näiteks „Anna iga päev korra märku, kuidas sul läheb“. Iga päev võiks olla uus, eelmisest natuke erinev ülesanne, näiteks

• Saada täna pilt, mis väljendab sinu meeleolu
• Kirjuta neljarealine luuletus kõige suuremast asjast, mis sinu toa aknast paistab
• Loetle 33 asja, mis on sinu toas
• Loetle 8 asja, mida sa pole ammu näinud
• Saada link muusikapalale, mis väljendab sinu tänast meeleolu
• Mida sa täna lugesid?
• Mida sa täna telekast vaatasid?

Hea on, kui see ülesanne ongi klassi koos hoidva ja julgustava loomuga, varieeruva raskusastmega väljakutse. Hea on, kui kõik õpilased üksteise postitusi näevad.

See mäng võiks areneda ka n-ö ahelat mööda: niiviisi et õpilased ise esitavad ülesandeid. Kui juhtub, et mõni päev keegi õpilastest klassile ülesannet ei paku, esitab järgmise ülesande jälle õpetaja.

Arutlege!

Õpetaja algatab ühises vestluskeskkonnas arutelu mõne Opiqu lugemispala või millegi muu üle, kutsub kõik õpilased osalema, julgustab küsimustega.

• Arutelu võib keskendada õpikust leitud lugemispalale.

• Arutelu võib olla üldine. Näiteks võiksid õpilased soovitada üksteisele toredaid raamatuid või häid artikleid mõnel aktuaalsel teemal või filme või muusikat.
• Kui valitud vestlusplatvorm lubab, võib arutelu jätta pärast reaalajas kohtumist avatuks, et näiteks õpilased, kes on aeglasemad või arglikumad, saaks soovi korral omi mõtteid ka hiljem lisada.

Arutelule võib valida teise vormi, näiteks paluda mõnel päeval, et õpilane

• joonistaks tegelast, kellega tutvus, või sündmust, millest luges, või loo maailma, kuhu sattus;
• lavastaks loetud jutu teemal pisikese filmi (kui kodust lahkuda ei saa, võtta tegelasteks näiteks toolid, kruusid, lusikad, pudelihari, teekann, teised käepärased vahendid).

Tehke midagi muud!

Kui lugemismaht läheb teiste ainetega koos liiga suureks, võib soovitada

• vaadata filmi,
• mängida mängu,
• matkata looduses,
• vaadata üle vanad mänguasjad,
• meisterdada vms.

Selleks et muljeid neist tegevustest läbi mõelda ja kaaslastega jagada, võiks igaüks valida meelepärase žanri, näiteks

• kiri,
• kuulutus,
• joonistus,
• plakat,
• ruumiinstallatsioon,
• muusikapala,
• videopala.

Koostage ise õppevara!

Kui tundub, et klassis on õpilasi, kes igatsevad avalikumat sorti väljakutset, võiks õpetaja kuulutada välja kampaania „Illustreeri loetud raamatut“ või „Soovita kaaslasele raamatut“ või mõlemad.

Illustreerimiseks võib valida raamatu näiteks nende seast:

• J. R. R. Tolkien, „Kääbik“
• J. K. Rowling, „Harry Potter ja tarkade kivi“
• R. J. Palacio, „Ime“
• Astrid Lindgren, „Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses“
• Tove Jansson, „Trollitalv“
• Gerald Durrell, „Minu pere ja muud loomad“
• Aino Pervik, „Arabella, mereröövli tütar“
• Oskar Luts, „Kevade“
• Henno Käo, „Kui veel telekat ei olnud“
• Vladislav Koržets, „Koll Kalli“
• Reeli Reinaus, „Maarius, maagia ja libahunt Liisi“
• Ferenc Molnár, „Pál-tänava poisid“
• Hannu Mäkelä, „Härra Huu“

Või siis valida mõne muu raamatu, mis õpilast inspireerib.

Kui illustratsioonid ja soovitused kirjastusse saata, võib kergesti juhtuda, et need satuvad uude õpikusse.