Aluselised ained
Eelmisest peatükist saime teada, et happed on ained, millel on hapukas maitse.
Hoopis teistsuguste omadustega on aluselised ained.
Aluselised on näiteks pesupulbrite ja seepide lahused.
Tugevalt aluselised on kustutatud lubja ja pesusooda lahused.
Alustel on mitmeid ühiseid omadusi.
Aluselised lahused tunduvad käega katsudes libedad.
Ka alustel on nahale söövitav toime. Pikaajalisel kokkupuutel tekitavad need nahale haavandeid.
1. Võta sõrmele tilk vedelseepi.
Hõõru seda sõrmede vahel. Mida tunned?
2. Millest tunned ära aluselise lahuse?
Tugevad alused on ohtlikud
Tugevaid aluseid nimetatakse ka leelisteks.
Tugevalt aluseliste ainetega võime kokku puutuda siis, kui me kasutame lahjendamata puhastus-vahendeid. Nendega tuleb olla väga ettevaatlik. Tugevalt aluselise lahuse sattumisel kätele või riietele tuleb need kiiresti veega puhtaks pesta.
Kindlasti tuleb ära hoida sellise lahuse silma sattumine.
Tuntumad alused
Seebikivi ehk naatrium-hüdroksiid on saanud oma nime sellest, et rasvade keetmisel selle ainega saab seepi. Kui hõõruda tilgakest seebikivi sõrmede vahel, muutub naha pinnal olev rasvakiht samuti seebiks.
Seebikivi on tahke aine, mis lahustub hästi vees. Ta imeb endasse ka õhuniiskust. Seetõttu tuleb seda säilitada õhukindlalt suletuna.
Kustutatud ja kustutamata lubi on kasutusel ehitusmaterjalides. Kustutatud lupja saadakse lubja segamisel veega.
Kui seda segada vee ja liivaga, saadakse krohvisegu.
1. Tugevalt aluselised ained on tervisele ohutud. | |
2. Seebi tegemisel kasutatav seebikivi on happeline aine. | |
3. Lupja kasutatakse ehitusmaterjalides ja krohvisegus. | |
Mis on soolad?
Soolad on ained, mis tekivad hapete ja aluste vaheliste reaktsioonide tulemusel. Tekib neutraalne lahus.
Neutraalsel lahusel ei ole happe ega aluse omadusi. Kui tekkinud lahus kuivaks aurutada, saame kristalse soola. Soolad võivad olla paljudes värvitoonides.
Kõige tuntum sool on tavaline keedusool.
- Tekib neutraalne lahus.
- Tekib kristalne sool.
- Happeline ja aluseline aine reageerivad.
- Lahusest aurutatakse vesi välja.
Tuntumad soolad
Keedusool ehk naatrium-kloriid on püsiv aine ja keemiliselt väheaktiivne. Igapäevases elus kasutame soola toiduainete säilitamisel ja toitude valmistamisel.
Sool on vajalik loomsete organismide elutegevuseks.
Soola tuleb tarbida siiski parajal määral, sest liigne sool on tervisele kahjulik.
Sooda on valge kristalne aine, mille vesilahus on aluseline. Tööstuses kasutatakse soodat näiteks klaasi ja pesuvahendite valmistamisel.
Söögisoodat kasutatakse küpsetuspulbrite koostises koos sidrunhappega. Söögisooda reageerib happega. Reaktsiooni tulemusel tekib süsihappe-gaas, mis kergitab tainast.
Kaltsium-karbonaat on sool, mida leidub looduses paljudes ühendites. Seda leidub näiteks kivimite koostises – lubjakivis, marmoris, looduslikus kriidis. Seda leidub ka elus-organismides, näiteks luudes, munakoortes, tigude ja karpide kodades.
Lubjakivi ja marmor on tähtsad ehitusmaterjalid. Nendest valmistatakse ka mitmesuguseid tarbeesemeid, näiteks vaase, küünlajalgu jm.
Mineraalväetised on erinevate ainete, näiteks kaaliumi, fosfori, lämmastiku soolad. Taimed vajavad neid aineid oma elutegevuseks.
SOOLAD | |||||
Lauasool | |||||
Vajalikud ained: söögisooda, äädikhape
Pea meeles: äädikhape on tugeva põletava toimega. Ära hinga seda sisse. Äädikhape ei tohi sattuda nahale ega silma. Nahale või silma sattunud äädikhapet pese koheselt puhta jaheda veega.
- Pane klaasi põhja ½ teelusikatäit soodat.
- Lisa soodale 3 supilusikatäit äädikhapet.
- Kirjelda, mis juhtus.
