Paljasseemne­taimed Eesti looduses

Maailmas kasvab umbes 600 liiki okaspuid.
​Eestis kasvab looduslikult ainult neli liiki. Need on mänd, kuusk, kadakas ja jugapuu.

Palju paljasseemnetaimede liike on meile sisse toodud.
​Näiteks elupuu ja lehis.
​Elupuud kasvatatakse ilupuuna ja hekitaimena.
​Lehis on ainuke okaspuu, mis igal sügisel langetab oma okkad ja kasvatab kevadel uued. Ka lehis on Eestisse sisse toodud ja kasvab ilutaimena.

Harilik mänd on Eesti metsades kõige levinum puuliik.
​Mänd tahab kasvamiseks palju valgust.
​Ta suudab kasvada tingimustes, kus on vähe toitaineid ja vett.
​Nii kasvavad männid lisaks metsale ka rabas ja mere ääres liivaluidetel.

Männi juur ulatub väga sügavale. Nii saab ta paremini vett kätte.

Harilik kuusk vajab kasvamiseks rohkem vett ja toitaineid kui mänd. Tema juured on maapinna lähedal. Nendega saab ta vett kätte laiemalt alalt.
​Valgust vajab kuusk vähem kui mänd. Noored puud võivad kasvada teiste puude all, kuhu valgus ei ulatu.

Harilik kadakas on levinud rohkem Lääne-Eestis.
​Kadakad on madala kasvuga ja sarnanevad enamasti põõsaga. Puukujulisi kadakaid leidub harva.
​Kadaka käbid on sinised ja meenutavad hoopis marju. Nii kutsutaksegi neid rahvasuus kadaka-marjadeks.