Toit kui energiaallikas

1. Rasvad on organismis oluliseks varuaineks. Rasvad annavad meile ka kõige rohkem energiat. Rasvu on tarvis närvisüsteemi normaalseks tööks.

Toidus olevad rasvad jagunevad oma päritolu järgi loomseteks ja taimseteks rasvadeks.
​Loomsed rasvad (searasv, loomarasv, lambarasv) on enamasti tahked rasvad.
​Taimsed rasvad (päevalilleõli, rapsiõli, oliiviõli) aga vedelad rasvad. Taimseid rasvasid nimetatakse küllastamata rasvadeks, loomseid aga küllastatud rasvadeks.
​Meie toit peab sisaldama nii loomseid kui ka taimseid rasvasid.

2. Süsivesikuid ehk sahhariide kasutab meie organism mitmel erineval otstarbel kas otse või varu-ainetena. Seedimise käigus lagunevad sahharoos ja tärklis näit eks fruktoosiks ja glükoosiks.

Erandiks süsivesikute hulgas on kiud-ained, mis on pärit taime-rakkude puitunud kestadest. Neid inimese organism seedida ei suuda. Kiudained on aga vajalikud paremaks seedimiseks.

3. Valgud on vajalikud organismi rakkude üles-ehitamiseks ja taastamiseks.

Osa valke on sellised, mida saab ainult loomsetest toiduainetest: piimast, lihast, kalast, munadest.

Taimedes on selliseid valke väga vähe.

4. Vitamiinid ja mineraalained on samuti vajalikud toitaineid.

Neid on meil vaja vähem kui valke, rasvu ja süsivesikuid.

Vitamiinid reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust.

Samuti tugevdavad nad organismi vastupanu-võimet haigustele. Kõige paremini omastab organism toidust saadud vitamiine.

Osa vitamiine lagunevad, kui toitu liialt töödeldakse, kuumu­tatakse või kaua säilitatakse. Seetõttu on soovitatav teha toitu alati värsketest toorainetest.

Toidus peab olema ka erinevaid mineraal-aineid.
​Tähtsamad mineraalained on näiteks kaltsiumi-, fosfori-, magneesiumi-, tsingi- ja teiste ainete ühendid.
​Liiga suur kogus mineraalaineid või vitamiine võib osutuda organismile kahjulikuks.
​Samuti on kahjulik nende ainete vähesus organismis.