Mis on teadus?

Inimesele on igiomane soov ümbritsevat maailma mõista. Teadus on maailma tundma­õppimise viis, mis võimaldab meil leida vastused küsimustele mis, kus, miks ja kuidas toimub. Teadlased kirjeldavad ja seletavad nähtusi, selgitavad põhjusi, teevad põhjendatud ennustusi tuleviku kohta ja annavad ideid, kuidas maailma paremaks muuta. Teadus on ühtaegu nii uurimis­protsess kui ka teadmiste kogum, mis uurimis­töö tulemusena sünnib.

Teadlaste töö tulemusena on meie elu muutunud turvalisemaks ja mugavamaks. Me ei kujuta oma elu enam ette ilma masinate, robotite, nutiseadmete ja ravimiteta. Et mitte haigestuda rasketesse nakkus­haigustesse, saame lasta ennast vaktsineerida.

Teaduse eesmärk on saada uusi tõeseid teadmisi. Need ei sünni aga tühja koha peale, tavaliselt eelneb suurtele avastustele paljude teadlaste pikaajaline töö. Teaduse areng põhineb varasematel teadmistel ja saavutustel. Ka neid teadmisi, mis hiljem valeks osutuvad, on vaja, sest need aitavad jõuda tõeni. Teaduse areng on pidev ja lõppematu protsess. Uued teadmised täiendavad olemasolevaid ja sageli ka korrigeerivad vanu ning annavad maailmast parema ettekujutuse.

Tihti jõutakse loodus­teaduste eri valdkondades paremate tulemusteni siis, kui mitme teadusharu teadlased (nt füüsikud, keemikud, bioloogid, arsti­teadlased) teevad koostööd.

Tundes looduses toimivaid seadus­pärasusi ja loodus­varasid, saavad inimesed ehitada kõik­võimalikke seadmeid ning toota eluks vajalikku. Soovitud toote saab valmis teha, kui on olemas vajalikud vahendid ja oskused, s.o vastav tehnoloogia. Tehnoloogia on toodete valmistamise viis. Teadlased uurivad oma valdkonda ja uurimis­objekte, et nende kohta uusi teadmisi saada. Tehnoloogid aga kasutavad teaduse saavutusi praktiliste probleemide lahendamiseks: inimesele vajalike toodete või protsesside arendamiseks.

Sobiva tehnoloogia väljatöötamine võimaldab toota keerulisi elektroonilisi seadmeid ja muud vajalikku. Et valmistada piimast jogurtit, mereveest soola, kartulist tärklist, maisist popkorni, selleks tuleb samuti kasutada õiget tehnoloogiat.

Biotehnoloogia on bioloogial põhinev tehnoloogia. Seejuures kasutatakse ka keemia- ja tehnika­teaduste saavutusi. Klassikaline bio­tehnoloogia on seotud toidu tootmisega. Peamised organismid, keda bio­tehnoloogias kasutatakse, on seened ja bakterid. Juba ammustel aegadel valmistati piimhappe­bakterite abil mitmesuguseid piimatooteid ja hapendati kurke. Nüüd osatakse panna baktereid tootma ravimeid ja teisi vajalikke aineid. Tänapäeva bio­tehnoloogial on märksa laiem kasutus. See on seotud ka meditsiini, taime- ja loomakasvatusega. Bio­tehnoloogia meetodeid kasutades saab muuta organismide pärilikkus­ainet ja see võimaldab uurida ning ravida haigusi. Samuti saab parandada põllutaimede saagikust, haigus- või ilmastiku­kindlust.

Taastumatute maavarade kasutamine on tekitanud mitmeid keskkonna­probleeme ja seepärast töötatakse üha enam välja nn rohe­tehnoloogiaid, mille abil saab luua inimestele vajalikke tooteid ja teenusi kesk­konda säästvalt. Seni on valmistatud naftast jt taastumatutest loodus­varadest kütuseid, plastpakendeid, kangaid, ehitus­materjale, päikese­paneele, kosmeetika­tooteid jm. Seda kõike võimaldavad uued tehnoloogiad toota näiteks puidujäätmetest.

Vahel püütakse oma väidet kaalukamaks muuta, esitada seda teaduslikuna, kuigi see seda pole. Kontrollimata andmete esitamine teaduslike faktidena võib kaasa tuua palju kahju. Näiteks võivad teaduslikult tõestamata erilised toitumis­soovitused või raviviisid olla tervisele ohtlikud.

Maailmas on veel palju avastamata saladusi, kuid vahet tuleb teha teaduslikult tõestatud seadus­pärasustel ja seni tõestamata oletustel ja uskumustel.

Tänapäeval on informatsiooni hulk ja kättesaadavus tohutult suurenenud. Internet on meie igapäevane abiline, milleta me oma elu ette ei kujuta, kuid sellel on ka oma varjuküljed. Pahatihti levivad seal libauudised või valeväited, mis on tulnud kogemata, rumalusest või ka teadlikust eksitamis­soovist. Seepärast peab olema tähelepanelik ja õppima, kuidas teha vahet, kas esitatud väide on tõepärane või mitte.

Teaduslik teadmine erineb arvamusest selle poolest, et see on pärit uurimusest. Teaduslik väide peab olema tõestatav ja kindla meetodiga ehk uurimis­viisiga saavutatav.

Teadus ei saa vastata kõikidele küsimustele. Näiteks mõne asja kohta avaldame vaid arvamust või anname millelegi oma hinnangu. Loodus­teadusliku meetodiga ei saa näiteks uurida: kumb on ilusam, kas orhidee või roos; kumb lõhn on parem, kas mai­kellukese- või lavendli­lõhn; kumb on toredam lemmik­loom, kas kass või koer.