Peatükk 5.5 (NK II järk)

Kirjeldab lähiajaloo sündmusi

Katse on sooritatud, kui noorkotkas on saanud ise tutvustada ühte lähiajaloo sündmust ning osalenud vähemalt kahel esitlusel. Esitluse pikkus on 5–10 minutit.

Lootus sureb viimasena

1980. aastate keskpaigaks ei olnud enam palju inimesi, kes uskusid, et Eesti saab veel kunagi iseseisvaks. Ja kui Eestis veel mõned uskusidki, siis mujal maailmas enam mitte. 

Olukord oli üpris masendav. Immigratsioonitulv ähvardas jätta eestlased vähemuseks omal maal ca 20 aasta jooksul. Karl Vaino käivitatud venestuskampaania surus eesti keelt üha tugevamini kööki ja külasse. 

Teistes liiduvabariikides toimunu andis selge pildi, mis selle protsessi tulemusena saab eestikeelsest haridusest. Seda saab olema üksikutes koolides kuni neli klassi, nagu Valgevenes, Kasahstanis, Udmurtias jm. Teadustööde eestikeelne kaitsmine oli juba lõpetatud.

Ent kui inimesed olid kaotamas usku, siis ei olnud nad kaotanud lootust. 

Eesti taasiseseisvumine

Iga noorkotkas peab tundma Eesti lähiajalugu. Oluline periood on meie vabariigi taastamine. Vali oluline sündmus, mida soovid lähemalt uurida ja mille kohta koostad esitluse. Esitlus kanna ette oma rühmakaaslastele mõnel koondusel. Sinu rühmapealik aitab sul leida sobiliku aja.

Olulised sündmused taasloodud Eesti vabariigis

1991

  • 20. augustil 1991 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. 21. augustil anti Pärnus kätte esimesed Eesti Vabariigi isikutunnistused. Sellele järgnes terve rida sündmusi.
  • 22. augustil tunnustas Island esimese riigina Eesti Vabariiki. Eesti Vabariigi Valitsus otsustas lõpetada NLKP vabariikliku organisatsiooni tegutsemise Eesti territooriumil.
  • 24. augustil tunnustas Venemaa Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust. 
  • 27. augustil tunnustasid Euroopa Ühenduse 12 riiki Balti riikide iseseisvust. 
  • 29. augustil avati Tallinnas esimene välisriigi suursaatkond – Rootsi saatkond. 
  • 2. septembril tunnustasid ka Ameerika Ühendriigid Balti riikide iseseisvust. 
  • 3. septembril otsustati moodustada Eesti Vabariigi kaitsejõud.
  • 6. septembril tunnustas NSV Liidu Riiginõukogu Balti riikide iseseisvust.
  • 10. septembril võeti Eesti vastu Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise liikmeks. 
  • 13. septembril alustas tööd Eesti Vabariigi Põhiseaduslik Assamblee. 
  • 17. septembril võeti Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks. 
  • 18. septembril võeti Eesti Olümpiakomitee Rahvusvahelise Olümpiakomitee liikmeks. 
  • 1. oktoobril tulid müügile esimesed taasiseseisvunud Eesti postmargid. 
  • 9. oktoobril taastati Eesti ja NSV Liidu diplomaatilised suhted, 24. oktoobril sõlmiti need Eesti ja Vene NFSV vahel. 

1992

  • 20. juunil 1992 toimus Eestis rahareform – võeti kasutusele Eesti kroon. 
  • 28. juunil võeti rahvahääletusel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus, mis jõustus 3. juulil.
  • 20. septembril toimusid Riigikogu ja vabariigi presidendi valimised.

Sellega jõudis riigi taasiseseisvumine lõpule.

  • 31. augustil 1994 lahkusid Eesti pinnalt viimased Vene väeosad. 
  •  Eesti liitus NATO-ga 29. märtsil 2004 ja Euroopa Liiduga 1. mail 2004.
Üks esimesi Eesti isikutunnistusi, mida Tallinna Linna Miilitsavalitsus andis välja ilmselt juba 1919. aasta jaanuarist kuni hiljemalt sama aasta 22. septembrini. Foto: Tallinna Linnaarhiiv
Island oli esimene riik, mis tunnustas Eesti Vabariiki. 
Rootsi Suursaatkond asub Tallinna vanalinnas 17. sajandist pärit hoones, mida kutsutakse ehitaja järgi von Roseni paleeks. Von Roseni palee on üks väheseid hooneid, mis Tallinnas Rootsi ajal ehitati, sest linn oli rootslaste tulekuks 1561. a juba ammu valmis saanud. Foto: Erik Peinar
Esimene Kaitsejõudude paraad 1992. aastal pärast Kaitseväe loomist. Fotol paraadi juhataja Ants Laaneots. Foto: Ants Laaneotsa erakogu
Erika Salumäe – kahekordne olümpiavõitja trekisõidus ja esimene olümpiavõitja Eesti Vabariigi nime alt. Foto: Faivi Kljutšik, ERR
Eesti kroon.
Vene vägede lahkumine Eestist 1994. aasta augustis. Pildil sõjatehnika rongile­laadimine Kloogal. Foto: Eesti Filmiarhiiv
Lennart Georg Meri oli esimene president pärast Eesti taasiseseisvumist. Ametlik foto

Esitluse koostamine

  • 5–10-minutilise esitluse jaoks peab sul olema 15–30 slaidi.
  • Esitlust on mugav koostada PowerPoint programmis.
  • Lisa kindlasti pilte.
  • Ära unusta viiteid.
  • Vaata esitluse koostamist SIIT!
  • Riikidest, kes tunnustasid Eestit pärast taasiseseisvumist.
  • Taasiseseisvunud Eesti isikutunnistustest.
  • Vene vägede lahkumisest Eestist.
  • Kaitsejõudude loomisest.
  • Esimesest presidendist peale taasiseseisvumist.
  • Eesti Põhiseadusest.
  • Muu teema

Kui valisid muu, siis kirjuta, mis teemal soovid esitluse koostada. 

Mitut kirjastiili esitluses kasutada?

  • 1–2
  • 3–5

Milline peab olema teksti suurus?

  • 12–20
  • 28–44

Kui palju teksti peaks olema ühel slaidil?

  • 4–6 rida
  • 7–9 rida

Slaidi kujundus.

  • Taust ei tohi segada.
  • Kasutan palju värve.
  • Väldin kirkaid toone.
  • Kasutan lihtsaid malle.
  • Kasutan keerukaid malle.

Mis on esitlusel kõige tähtsam?

  • esineja
  • slaidiesitlus

Soovitused

Palun oota