Kursus „Arvuhulgad. Avaldised. Võrrandid ja võrratused”
Hulk on matemaatika algmõiste, millega võetakse kokku üksteisest erinevate objektide ehk hulga elementide kogum. Seda kogumit vaadeldakse ühe tervikuna ja tähistatakse tavaliselt suurte tähtedega A, B, C jne.
Näited:
- hulk A – Teie klassi õpilaste hulk;
- hulk B – teatud kindlas parklas olevate autode hulk;
- hulk C – 10. klassi matemaatikaõpiku ülesannete hulk jne.
Hulka esitame sageli selle elementide loendina kujul:
D = {1; 2; 3; 4; 5; 6; 10; 12; 15; 20; 30; 60}.
Kuidas saaks hulka D kirjeldada sõnaliselt?
Seda, et objekt b on hulga A element, kirjutame kujul: b ∈ A. Hulka võib esitada ka, kasutades tingimust, mida selle elemendid peavad rahuldama. Näiteks arvust 5 väiksemate naturaalarvude hulga B võib esitada kujul: , kus N on naturaalarvude hulga tähis. Seda kirjutist loeme järgmiselt: selliste naturaalarvude x hulk, mis on väiksemad viiest ehk lühidalt: viiest väiksemate naturaalarvude hulk.
Loetlege hulga B elemendid. Esitage see hulk loendina.
Sarnaselt võib arvude 10 ja 20 vahel olevate naturaalarvude hulga esitada kujul:
Kui hulgas pole ühtki elementi, siis ütleme, et tegemist on tühja hulgaga. Seda, et hulk A on tühi hulk, tähistame järgmiselt: A = ∅.
Kuna ruutvõrrandil
Ülesanded
- Arvust 6 väiksemate naturaalarvude hulk.
Loendina A = {},
tingimuse kaudu A = {x }. - Arvude 11 ja 17 vahel olevate naturaalarvude hulk.
Loendina B = {},
tingimuse kaudu B = {x }. - Arvust 10 väiksemate positiivsete paarisarvude hulk.
Loendina C = {},
tingimuse kaudu C = {x }. - Ruutfunktsiooni
y=x^2+2x+4 nullkohtade hulk.
Loendina D =,
tingimuse kaudu D = {x }. - Ruutfunktsiooni
y=x^2-5x+6 nullkohtade hulk.
Loendina E = {},
tingimuse kaudu E = {x }.