Pettetegevused

Tõhus on ka petterünnak vastase selja tagant, tema eesmiste ja järele tulevate allüksuste vahelt. Psühholoogiliselt on turvalise tagala hoidmine oluline ning iga rünnak selja tagant purustab selle illusiooni ja tekitab hirmu. Selline olukord sunnib vastast suunama oma tähelepanu selja taha, et mitte saada ära lõigatud oma tugevdustest ja tagalast. Kui rünnaku käigus saame kahjustada vastase tagalaüksusi, siis tuleb ka seda võimalust alati kasutada.

Õnnestunud petterünnak koondab ja seob vastase tugevdused oma suunale, samal ajal jääb vähem tähelepanu ja tugevdusvõimalusi valitud lõigule vastase kaitsesüsteemis, kuhu tegelikult on läbimurre planeeritud. Petterünnaku illusioon ei kesta enamasti kaua, seega tuleb pette- ja tegelik rünnak hästi ajastada.

Pettekaitsepositsioonidega jäetakse enda kaitsesüsteemist suurem ja tugevam mulje, et vastasele tunduks lihtsam valida oma eesmärgi suunas teine teekond või sundida teda ettevaatlikkusele, mis aeglustab ta edasiliikumist. Pettekaitsepositsioone saab samuti teha tegelikust väiksema, suurendatud vahedega allüksusega ja kasutades avastatavat raadiosidet, mis jätab näiteks rühma korral mulje, et rühma asemel ootab vastast terve kompanii.

Paiknemisel kasutatakse pettetegevust oma üksuste julgestamiseks. Peamised meetodid on pettepositsioonid, eksitamine ja pettemiiniväljad. Pettemiiniväljade eesmärk on sundida vastast käivitama demineerimisprotsesse või otsima uut liikumismarsruuti. Pettemiiniväljal puuduvad otsesed maa-alalised piirangud. Suuruselt peaks see jääma miinivälja sarnaseks, kuid võib olla ka natuke suurem. Pettemiiniväli peab asuma kohas, kus miiniväli võiks ka tegelikkuses asuda, ning teistega sarnanema, et saavutada usutavus. Pettemiiniväli koosneb pettejälgedest, märgistusest või selle jääkidest ja metallosadest või pettemiinidest. See peab jätma maksimaalselt loomuliku mulje. Selline pettetõke sobib hästi teiste miiniväljade maskeerimiseks ja olukorras, kus ei ole kasutada piisavalt miine ehtsa miinivälja rajamiseks.

Tõkestamisel kasutatakse samuti pettemiinivälju kombineerituna pettepositsioonide, pettejälgede ja raidtõketega (vt ka peatükki 2.2.6. „Tõkete rajamine“).

Pettetegevus on ka see, kui kontaktist lahti rebimisel meelitatakse vastane end jälitama eesmärgiga juhtida ta varitsuse hävitusalasse. Samuti võib vastase meelitada „kogemata“ lekitatud teabega varitsusse mineeritud hoones või täpsuslaskurite tuleulatuses.

Sisuliselt on iga oma tegevus vastase petmine. Pettetegevust kasutatakse kõikides lahinguliikides ning taktikaliste tegevuste käigus.

Vastase luure eksitamine pettetegevustega peab sundima vastast käituma allüksuse lahinguplaanile soodsalt (asuma lahingurivistusse enneaegselt või liiga hilja, ründama petteobjekti või -positsiooni, liikuma pahaaimamatult hävitusalasse jne). Lisaks füüsilisele eksitamisele võib „unustada“ maha vihjeid (sõnumid, märgitud kaardid jms) või anda vastase kaastöölistele valeinformatsiooni meie operatsioonide, paiknemiskohtade jms tegevuse kohta, mis sunnib vastast kas ajama taga kummitusi või saatma oma otsijad lõksu.