Selles peatükis saad teada, kuidas on omavahel seotud meeskonnatunnetus ja rivikord. Õpid mõistma, miks on rivikord oluline distsipliini ja ühtsustunde tekitamisel. Õpid selgeks erinevad rivikäsklused ja liikumised, saad teadmisi, millest on kasu ka ajateenistuses.
Mis on rivi ja miks see vajalik on?
Rivi on kaitseväelaste või Kaitseväe sõidukite korrapärane paigutus üheskoos tegutsemiseks. Korralik riviline ettevalmistus on kaitseväelise korra, organiseerituse ja kaitseväekommete täitmise esmane eeldus. Sellepärast läbib iga kaitseväelane riviõppe esimesel võimalusel. Riviõpe ja -tegevus arendab (nt õppetunnis, teenistuses) ja demonstreerib (nt paraadil) olulisi kaitseväelaslikke isikuomadusi: distsiplineeritust, pühendumust, püsivust, tähelepanuvõimet, reaktsiooni, täpsust, kehalist koordinatsiooni ja rühti.
Kuidas tekkis rivikord?
Sajandeid on armeed liikunud lahingusse kindlates lahingurivistustes. Võit või kaotus sõltus sageli sellest, mis olid konkreetse lahingurivistuse head ja vead, kui hästi olid sõdurid treenitud lahingurivistuses liikuma ning kuidas väejuhid oskasid rivistuse eeliseid ära kasutada.
Tänapäevane rivikord sai alguse varauusajal. Käsitulirelvade massiline kasutuselevõtt mõjutas märkimisväärselt sõjapidamist ja tekkis vajadus üksuste järele, mis suudaksid koordineeritult tuld anda. Siledaraudsed musketid olid nimelt üsna ebatäpsed relvad, millega märki tabamine polnud kindel ka 50–60 meetri kauguselt. Nii andsidki terved üksused lahingus tuld kogupaukudena, kihutades lähidistantsilt vastase poole korraga sadadest kuulidest koosneva pilve. Laskeulatusse jõudmiseks marsiti üle lahinguvälja vastase vägede poole rivikorras ning marsimuusika saatel.
Rivi alused ja kasutus
Alluvate rivistamine aitab ülemal saavutada ja hoida hõlpsalt korraga kõigi rivistunute tähelepanu ja korda. Ülem juhib üksiksõdurit või allüksust käskluste abil. Oma tahte selgemaks väljendamiseks võib ta mõningaid häälkäsklusi korrata käemärguannetega. Käsklused täidetakse täpselt, erksalt ja mõõdetud liigutustega.
Kaitseväelase väärika esinemise peamine tunnus on sirge rüht. Kaitseväelase põhiseisang on valvelseisang, mis võetakse pärast käsklust „VALVEL!“.
- Tõsta pea otseks, tõsta lõuga kergelt üles ja suuna pilk ette.
- Hoia rind ees.
- Hoia jalgu põlvedest sirgelt, pahkluudest painutamata, keharaskus ühtlaselt pöidadel, kõhtu ette lükkamata.
- Seisa sirge seljaga liikumatult, õlad ühtemoodi alla lastud ja veidi tahapoole tõmmatud.
- Hoia käed all, sõrmed koos ja veidi kõverdatult, käelabad puudutamas reit.
- Hoia kannad koos, pöiad ühel joonel ja ühtemoodi, umbes 40 kraadi välja pööratud.
Kaitseväelase ooteseisang on vabaltseisang. Vabaltseisang võetakse valvelseisangust pärast käsklust „VABALT!“ (või paigale rivistudes).
- Seisa liikumatult nagu valvelseisangus, pilk võib liikuda.
- Astu vasaku jalaga vasakule nii, et jalad jäävad õlgade laiuselt ühele joonele.
- Vii käed selja taha umbes püksivöö kõrgusele keskele kokku.
- Võta parema käega vasaku käe randmest kinni ja hoia nii, et käeselg oleks vastu selga. Vasak käsi aseta kergelt rusikasse.
Liikumine ja peatumine rivis
Vabasamm
Koondrivis käiakse vabasammu või taktsammu ning tseremoniaalsel tervitamisel ka valvelsammu. Vabasamm nõuab kõige vähem pingutust, sest taktipidamine ei ole nõutav, küll aga tuleb püsida oma kohal rivis. Vabasammu kasutatakse rännakutel, halbadel teedel, raskema varustuse kandmisel või selleks, et võimaldada kohendumist. Sammu pikkus ja sagedus ei ole täpselt määratud, küll aga peab liikumiskiirus olema teedel vähemalt 4 km/h. Liikumise alustamiseks vabasammul antakse käsklus „VABASAMMU – MARSS!“.
Taktsamm
Taktsamm on kaitseväelase põhiline rivisamm. See võimaldab kõnnakul kaitseväelase ja üksuse sujuvat, kiiret ja korrektset liikumist. Käskluse „TAKTSAMMU – MARSS!“ järel alustatakse liikumist vasaku jalaga, rõhutades esimest sammu. Sammu pikkus on ligikaudu 80 cm, sagedus 120 sammu minutis.
Valvelsamm
Valvelsammu kasutatakse tseremoonial tervitamisel lühikesel vahemaal otse liikumisel. Valvelsamm nõuab pingutust, arendab ja demonstreerib ühtekuuluvust ja distsipliini. Valvelsammule minnakse üle taktsammult peale käsklust „VALVELSAMMU — MARSS!“. Valvelsammu õpitakse üldjuhul alles pärast seda, kui taktsamm on piisavalt selgeks saadud.
Liikumine peatatakse käskluse „SEIS!“ järel. Pärast täitekäsklust tuleb teha veel üks samm, panna tagapool olev jalg sammu taktis eesmise kõrvale ja jääda valvelseisangusse. Selleks, et taktsammul liikumist sujuvalt alustada või seda või ajutiselt peatada, kasutatakse vajaduse korral paigalsammu. Paigalsammuks antakse käsklus „PAIGAL — MARSS!“. Jätkamaks paigalsammult liikumist, antakse käsklus „OTSE – MARSS!“.
Tervitamine
Tervitamine on üks osa viisakusest ja lugupidamisest teise kaitseväelase ning oma ameti vastu. Kaitseväelased tervitavad vastastikku, kuid alluv (auastmelt madalam) peab tervitama esimesena.
Tervitamine väljaspool rivi algab 4 m kauguselt. Tervitus lõpeb vastutervitusega või möödumisega tervitatavast. Väljaspool rivi peakattes paigal tervitamiseks pööratakse end tervitatava poole ja võetakse valvelseisang. Samal ajal tõstetakse parem käsi järsu liigutusega meelekoha juurde ehk tervitusasendisse. Parema käe sõrmed on sirgelt koos, peopesa allapoole.Käsi on randmest sirge, küünarnukk õla kõrgusel.
Väljaspool rivi peakatteta tervitamine toimub üldiselt samamoodi nagu peakattes, kuid kätt tervitusasendisse ei tõsteta. Selle asemel pööratakse pea tervitatava poole, tehakse kerge peanoogutus ja saadetakse tervitatavat peapöördega.
