Eesti keel 9. klassile
Tekijät
Katrin Puik, Priit RatasseppTehtäväkokoelman tekijät
Katrin Puik, Priit Ratassepp, Anneli OidsaluKustantamo
-
Oppimateriaali sisältää 59 lukua ja 391 tehtävää, joista 95 sijaitsee kirjan luvuissa ja 296 opettajan tehtäväkokoelmassa.
-
Tekijät
Katrin Puik, Priit Ratassepp -
Tehtäväkokoelman tekijät
Katrin Puik, Priit Ratassepp, Anneli Oidsalu -
Aine
Viro -
Luokka
9. luokka -
Teoksen kieli
Viro -
Kustantamo
Avita -
Opetussuunnitelma
Valtakunnallinen opetussuunnitelma 2011 -
Kuuluu paketteihin
9. kl eesti keele e-õpik „Mõttest tekstini“ ühendab endas 2013. aastal ilmunud õpiku ja töövihiku materjali. E-õpiku liigendus peatükkideks vastab paberõpiku omale, ka teoreetiline osa on jäänud põhijoontes samaks. Ajakohastatud on mõningaid reegleid, viiteid veebilehtedele jms. Senisest rohkem on fotosid ja muud illustreerivat materjali, millega on ühtlasi seotud mõni ülesanne. Lisatud on helifailile, millel põhinevad kuulamisülesanded, ning animatsioone, mis aitavad reegleid või mõnda keelenähtust paremini mõista, interaktiivseid ülesandeid. E-õpikust saab linkida veebilehtedele, kust võib leida teema kohta lisamaterjali või saada õigekeelsusjuhiseid.
Õpikus vahelduvad keeleõpetuse teemad tekstiõpetuse peatükkidega, olles omavahel tihedalt seotud. Suurt tähelepanu pööratakse keele funktsionaalse kasutamise oskusele erinevates suhtlusolukordades. Kus vähegi võimalik, tegeldakse sõnastusküsimustega ning juhitakse tähelepanu eri tekstiliikide keelekasutusviisile. Grammatika õpetamisega paralleelselt arendatakse ka teksti koostamise ja tekstist arusaamise oskust.
Tekstiõpetuse peatükkides tegeldakse teksti ülesehituse ja sidususega, kõne ja väitluse ning veebitekstidega. Uurimistöö peatükis pööratakse põhitähelepanu uurimistöö ülesehitusele ja keelekasutusele. Kõigis tekstiõpetuse peatükkides antakse näpunäiteid alustekstidega töötamiseks ning iga teema puhul on esitatud kommentaaridega varustatud näidistekstid, mille eeskujul on õppijal lihtne ülesandeid lahendada ja oma tekste luua.
Keeleõpetuse teemadest käsitletakse tuletamist, hea sõnastuse põhimõtteid, algustäheõigekirja, tutvustatakse eesti keele ajalugu ja sugulaskeeli. Õpiku lõpuosas on kordamispeatükid, kus tuletatakse meelde õigekirjareegleid, kirjavahemärgistamist, teksti toimetamise põhimõtteid ning veaohtlike sõnade vormimoodustust.
Erinevalt paberõpikust on e-õpiku peatükk jagatud alateemadeks. Keeleõpetuse peatükkides on alateemade juures enamasti mõni interaktiivne ülesanne, mis kontrollib õpiteksti mõistmist või reegli rakendamist. Paljud ülesanded võimaldavad automaatkontrolli, nii et õpilane saab kohe tagasisidet. Tekstiõpetuses on selliseid ülesandeid vaid seal, kus teema seda võimaldab. Peatükkide lõpus on ülesannete plokk, mis keskendub peatüki tähtsamatele teemadele ja on enamasti mõeldud suuliseks tööks.
Iga peatüki juurde kuulub ülesannete kogu, kust õpetaja saab valida ülesandeid, mis tehakse kas tunnis, kodutööna või hindele. Ülesande saab saata lahendamiseks kogu klassile või ka ainult mõnele õpilasele – see võimaldab tööd diferentseerida.
E-õpikusse saab ka ise materjali lisada. Endale vajaliku materjaliga saavad õpikut täiendada nii õpetaja kui ka õpilased. Õpetaja saab enda lisatud materjali teha nähtavaks ka õpilaste õpikutes.
Väljaandja kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale ning haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele.
1. Eesti keel teiste keelte seas
Kirjanmerkki |
Luku |
---|---|
1.1. |
Keelesugulus. Maailma keeled
Tutustu ilmaiseksi! |
1.2. | Eesti keele sugulaskeeled |
1.3. | Eesti keele eripära ja võrdlus teiste keeltega |
1.4. | Eesti kirjakeele sünd ja kujunemine |
1.5. | Eesti keele areng tänapäeval |
1.6. | Kokkuvõte I |
2. Võrgumaailm
Kirjanmerkki |
Luku |
---|---|
2.1. | Veebiteksti eesmärgid ja eripära |
2.2. | Teabe otsimine ja kasutamine |
2.3. | Keelekasutus veebis |
2.4. | Veebiviisakus |
2.5. | Kokkuvõte II |
3. Uute sõnade saamine
Kirjanmerkki |
Luku |
---|---|
3.1. | Sõnavara rikastamine. Tehissõnad |
3.2. | Sõnade liitmine |
3.3. | Nimi- ja omadussõnatuletus |
3.4. | Tegu- ja määrsõnatuletus |
3.5. | Sõnade laenamine |
3.6. | Kokkuvõte III |
4. Teksti ülesehitus ja sidusus
Kirjanmerkki |
Luku |
---|---|
4.1. | Tekstitüübid |
4.2. | Teksti ülesehitus |
4.3. | Teksti liigendamine |
4.4. | Lõigu ülesehitus |
4.5. | Tekstisidusus |
4.6. | Kokkuvõte |
5. Teksti stiil ja sõnastus
Kirjanmerkki |
Luku |
---|---|
5.1. | Sõnade stiilivärving |
5.2. | Kujundlikkus |
5.3. | Stiilivääratused |
5.4. | Kokkuvõte V |
6. Kõne ja väitlus
Kirjanmerkki |
Luku |
---|---|
6.1. | Õige ja selge hääldus |
6.2. | Kuidas koostada kõnet |
6.3. | Kõne ülesehitus |
6.4. | Väitlus |
6.5. | Kokkuvõte VI |
7. Lause tekstis ja selle õigekiri
Kirjanmerkki |
Luku |
---|---|
7.1. | Lihtlause |
7.2. | Liitlause |
7.3. | Lauselühendiga lause ja otsekõne |
7.4. | Hea lausestus |
7.5. | Kokkuvõte VII |
8. Tarbetekstid
Kirjanmerkki |
Luku |
---|---|
8.1. | Tarbetekstide eripära |
8.2. | Avaldus. Seletuskiri |
8.3. | Elulookirjeldus |
8.4. | Kokkuvõte VIII |
9. Kordamine
Kirjanmerkki |
Luku |
---|---|
9.1. | Veaohtliku õigekirjaga oma- ja võõrsõnad |
9.2. | Tsitaatsõnad ja võõrnimed |
9.3. | Kokku- ja lahkukirjutamine |
9.4. | Algustäheõigekiri |
9.5. | Omadussõna võrdlusastmed |
9.6. | Veaohtlikud käänd- ja pöördsõnad |
9.7. | Silbitamine ja poolitamine |
9.8. | Lühendamine |
9.9. | Sünonüümid, homonüümid ja antonüümid |
9.10. | Välte määramine |
10. Lisad
Kirjanmerkki |
Luku |
---|---|
10.1. | Lisa |
10.2. | Mõisted |
10.3. | Sõnastik |
10.4. |
Põhivara animatsioonid
Tutustu ilmaiseksi! |
10.5. | Kasutatud kirjandus |
10.6. | Impressum |
11. Lisad
Kirjanmerkki |
Luku |
---|---|
11.1. | Mõisted |
11.2. | Sõnaseletused |