Luku 1.2 (Geograafia gümn, I)

Rahvastiku paiknemine ja tihedus

Rahvastik paikneb maakeral väga ebaühtlaselt. Tänapäeval on asustamata umbes 15% mais­maast, teisalt elab umbes pool inimestest vaid 5% maismaast. Maakera keskmine rahvastiku tihedus oli 2011. aastal 47 in/km2.

Keskmine asustustihedus on regiooniti väga erinev. 90% kogu maakera elanikest elab põhja­poolkeral, kus on ka kaks korda rohkem maismaad (39% poolkera pindalast) kui lõuna­poolkeral (19%). Rahvastiku erinev tihedus on tingitud asjaolust, et elutingimused on eri kohtades täiesti erinevad. Kõige soodsamad elu­tingimused on üldjuhul viljakatel tasandikel, suurte jõgede orgudes ja mere­äärsetes piir­kondades.

Looduslikud ja inimtegurid

Rahvastiku paiknemine maakeral. Ladina-Ameerika hõlmab riike, kus valdavalt kõneldakse ladina keele baasil kujunenud keeli (hispaania, portugali ja prantsuse keel).

Elamiseks ja majandustegevuseks on kõige sobivamad lähistroopika ja parasvööde. Seepärast on need ka kõige tihedamini asustatud. Ebasoodsad elutingimused on külmadel polaaraladel, kõrbetes, kõrgmäestikes ja soistel aladel.

Üle 80% maailma rahvastikust elab madalikel või tasandikel kuni 500 m üle merepinna, need hõlmavad 28% maismaast. Näiteks suurem osa Hiina rahvastikust elab Suurel Hiina tasandikul, mis moodustab riigi territooriumist vaid 4%. Tihedamini asustatud on ka sellised pikaajalise põllundusega seotud piirkonnad nagu Niiluse org, Induse-Gangese madalik, Jaapani saared ja Jaava saar. Väga tiheda asustuse Ida- ja Lõuna-Aasias tingis riisikasvatuse areng. Neis piirkondades ületab maarahvastiku tihedus 200 in/km2 ja kohati ka 1500–2000 in/km2. Selline asustustihedus on võrreldav Eesti linnade omaga.

Linnatulede paiknemine maakeral
Maismaa jagunemine vastavalt sellele, kas seal saab toiduaineid kasvatada
Asustuse tihedust mõjutavad looduslikud, ajaloolised, majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised tegurid. Kõige enam on inimeste elukohavalikut mõjutanud põllupidamistingimused.
Riisitaimede istutamine Lõuna-Indias
India on Hiina järel maailma teine riisikasvataja. Seal toodetakse umbes 20% kogu maailma riisitoodangust. Soodsa kliima tõttu saadakse Indias kaks saaki aastas.

Kui inimesed jäid paikseks, asustasid nad eelkõige alad, kus oli piisavalt loodusvara (mets, hea põllumaa, kalapüügivõimalus jms). Tähtis oli ka kaugus maailmamerest, mistõttu üle poole maakera rahvastikust elab kuni 200 km kaugusel merest.

Kogu inimkonna ajaloo vältel on asustuse arengut tugevalt mõjutanud transpordi- ja kaubateed. Suurem on rahvastiku tihedus Austraalia, Lõuna-Ameerika ja Aafrika rannikualadel, see on seotud nende koloniseerimisega. Tihedamalt on asustatud veel ka vanad tööstuspiirkonnad Euroopas ja Põhja-Ameerika idaosas.

Asustuse tihedust mõjutavaid looduslikke ja inimtegureid

Kümme suurima rahvaarvuga riiki

Riik

Rahvaarv 2011. aastal mln in

Hiina

1355

India

1241

Ameerika Ühendriigid

313

Indoneesia

242

Brasiilia

197

Pakistan

177

Nigeeria

163

Bangladesh

150

Venemaa

143

Jaapan

127

KOKKU

4108

Kümme suurima prognoositava rahvaarvuga riiki

Riik

Rahvaarv 2050. aastal mln in

India

1692

Hiina

1306

Ameerika Ühendriigid

403

Nigeeria

390

Indoneesia

293

Pakistan

275

Brasiilia

223

Bangladesh

194

Filipiinid

155

Kongo DV

127

KOKKU

5080

Suurima ja väikseima rahvastiku tihedusega riigid maailmas võrrelduna Eestiga

Riik

Rahvastiku tihedus in/km2

Gröönimaa

0,1

Mongoolia

1,9

Namiibia

3,0

Austraalia

3,1

Island

3,3

...

...

Eesti

31,0

...

...

Bangladesh

1236,8

Malta

1308,3

Bahrein

1812,2

Singapur

8005,3

Monaco

25 322,8

Tabelis on toodud ÜRO 2015. aasta andmed

Mõtle

  • Millised looduslikud- ja inimtegurid on mõjutanud rahvastiku paiknemist suurima ja väikseima rahvastiku tihedusega riikides?
        • Victoria kõrb
        • Gröönimaa
        • Taimõri poolsaar
        • Andid
        • Antarktis
        • Tiibeti kiltmaa
        • Sahara kõrb

        Viljakas jõeorg

        Viljakas tasandik

        Rahvastiku ümberpaiknemine

        Eri regioonide osatähtsus maakera rahvastiku paiknemises
        Rahvastiku jaotumine erineva inimarenguga riikide vahel ÜRO andmeil

        Rahvaarvu dünaamikat mõjutavad loomulik iive ja migratsioon. Üks maakera rahvastiku ümberpaiknemise suundi, eriti madalama inimarenguga riikides, on siirdumine maapiirkondadest linna, perifeeriast riigi keskasulatesse.

        Käesoleva sajandi keskpaigaks nihkuvad maailma rahvastiku tõmbekeskused järjest enam keskmiselt või vähem arenenud riikidesse. Suurimat rahvaarvu juurdekasvu prognoositakse kõrge sündimuse tõttu Indiale, Nigeeriale, Pakistanile, Etioopiale, Kongo DV-le, Hiinale ja Bangladeshile. Väga kõrgelt arenenud riikidest on esirinnas Ameerika Ühendriikid, kus rahvaarv kasvab suure sisserände tõttu.

        • Euroopa
        • Aafrika
        • Ladina-Ameerika
        • Aasia
        • Põhja-Ameerika
        • Austraalia ja Okeaania
        • Euroopas
        • Aafrikas
        • Ladina-Ameerikas
        • Aasias
        • Põhja-Ameerikas

        Mõtle!

        • Arutlege teemal, kas maailma rahvaarvu kasv peaks aeglustuma ja kuidas seda saavutada.

        Mõisted

        • Migratsioon ehk rahvastiku ränne on inimeste pikaajaline ümberasumine riigi sees või üle selle piiri kas elu- või töökoha leidmiseks.
        • Loomulik iive on sündide ja surmade vahe absoluutarvuna (mitu inimest sündis aasta jooksul rohkem või vähem kui suri).
        Odota