Ettevõtluskeskkond

Poliitiline keskkond

Sisepoliitilised muutused, mida ettevõtted jälgivad ja analüüsivad, on seotud

• valitsusasutustega;
• ühiskonnas valitsevate poliitiliste ideede ja arusaamadega riigi ja selle eesmärkide suhtes;
• individuaalse ja kollektiivse käitumise tavatega;
• vaadetega teiste riikide, rahvaste ja kultuuride suhtes.

Välispoliitikas on oluline jälgida

• rahvusvahelisi suhteid,
• rahvusvaheliste organisatsioonide tegevust, 
• valitsuste vahetumisi ja poliitilisi muutusi naaberriikides.

Majanduslik keskkond

Majanduskeskkonnas toimuvad muudatused, mida enim jälgitakse ja analüüsitakse, on seotud

• majanduskasvu ja majanduskriisidega teistes regioonides ja riikides,
• valuutakurssidega,
• intressimääradega,
• maailmaturu hindadega,
• inflatsiooniga jms.

Maailma regioone haaravate majandustsüklite mõju Eesti ettevõtetele avaldub enamasti hilinemisega. Maailmamajanduse langus avaldub mõju meie eksportpartnerite kaudu tavaliselt mõni kvartal hiljem.

Eesti siseturgu teenindavad ettevõtted jälgivad ja analüüsivad eelkõige selliseid näitajaid nagu

• Eesti majanduskasv;
• sissetulekute, keskmise palga ja tööpuuduse muutumine;
• laenutingimused;
• regionaalsete majandusnäitajate erinevus.

Eesti oluliseks tugevuseks võib lugeda stabiilset makromajanduslikku keskkonda. Seda iseloomustavad valuutakomitee süsteem, valitsussektori tasakaalustatud eelarve põhimõtete järgimine, soodsa investeerimiskliima tagamine, mõõdukas maksutase.

Sotsiaalne keskkond

Sotsiaalsed muutused avalduvad paljudes näitajates. Nimetagem mitmesuguseid demograafilisi näitajaid, nagu näiteks sündivus, elanikkonna struktuur vanusegrupiti, rahvuslik ja religioosne koosseis, piirkondlik paiknemine, perekondade suurus. Enamasti on huvipakkuvad sissetulekute jagunemist ning inimeste haridust iseloomustavad näitajad. Vajalikku informatsiooni annavad sotsioloogilised uuringud inimeste eelistuste ja suhtumise kohta vaba aja veetmisse, säästmisesse, investeerimisse jm. Demograafilised muutused on pikaaegsed ja suhteliselt hästi prognoositavad. Tarbijate eelistused võivad samas muutuda kiiresti ja see toob sageli ootamatusi. Sotsiaalse keskkonnaga koos käsitletakse ka kultuurilisi tegureid.

Eesti rahvaarv on väike ning ettenähtavas tulevikus kahanev. Eesti nagu enamiku Euroopa riikide rahvastik vananeb. Asustus on hõre, suurlinnu pole. Esineb struktuurset tööpuudust, madala kvalifikatsiooniga töötud ei leia sobivaid töökohti. Samas taksitab kvalifitseeritud töötajate, sh oskustööliste vähesus äritegevuse arengut. Eesti rahvastiku tervis on nõrk, sotsiaalne infrastruktuur on suures osas vananenud ja paikneb ebaotstarbekalt. Kõik see mõjutab otseselt või kaudselt äritegevust.

Tehnoloogiline keskkond

Tehnoloogilised muutused toovad endaga kaasa toodete, teenuste, protsesside, turustuskanalite ja müügiviiside, äritegevuse ülesehituse muutusi. Nii näiteks on oluliselt kogu tegevuskeskkonda ja peaaegu iga ettevõtet oluliselt mõjutanud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng.

Õiguslik keskkond

Ühiskonnas kehtivad seadused ja regulatsioonid loovad raamistiku, milles kodanikud ning ka ettevõtted võivad või ei tohi teha teatud asju. Seetõttu peab ettevõtja olema teadlik seadusandlusest tulenevatest reeglitest ja piirangutest. Seadusandluse ja muude regulatsioonide muutumine puudutab sageli paljusid või kõiki ettevõtteid. Regulatsioonide muudatustest teatatakse enamasti aegsasti ning ettevõtted saavad selles kaasa rääkida ja vastavaid ettevalmistusi teha. Olulist mõju võivad avaldada muudatused ettevõtlust reguleerivates seadustes, maksuseadustes, töökeskkonna ja ohutuse nõuetes, impordi-ekspordi regulatsioonides, riigihanke regulatsioonides jm.

Juba ettevõtet asutades puutub ettevõtja kokku paljude seadus­andlike probleemidega. Need on seotud ettevõtlusvormi valikuga, finantseerimise ja liisingu lepingute sõlmimisega, maksude maksmisega, töötajate tasustamisega, kaubamärkide kasutamisega, konkurentsiga jms. Eestis on ettevõtlusalaseks tähtsaimaks seadusandlikuks aktiks äriseadustik.

Looduslik keskkond

Me oleme oma tahtest ja tegevustest sõltumata osa loodusest. Ettevõtted peavad jälgima ilmastiku mõju ettevõtlusele, kas valdkonnas on oluline jälgida oma ökoloogilise jalajälje suurust, kuidas mõjub ettevõtlusele ülemaailmne kliimasoojenemine, looduskatastroofid. Samuti on oluline lähtuda keskkonnaalastest standarditest, näiteks energiatõhususest.

Tugevad küljed

Ettevõtte tugevad küljed tulenevad oskustest, teadmistest, saavutustest. Need on konkurentsieeliseks ja seostuvad eelkõige sellega, mida ettevõte teeb teistega võrreldes hästi. Enamasti on need seotud inimestega, nende võimete ja oskustega, mitte varadega.

Tugevate külgede väljaselgitamiseks tasuks küsida järgmisi küsimusi:

• mida me teeme hästi,
• millised omadused või asjaolud panevad kliente meie tooteid või teenuseid eelistama (hind, väärtus, kvaliteet),
• millised ressursid on meil kasutada,
• mida näevad teised meie tugevate külgedena,
• millistes valdkondades peetakse meid kompetentseks,
• millised on meie eelised konkurentide ees.

Nõrgad küljed

Nõrgad küljed on ettevõtte, toote või teenuse sellised omadused, mis eesmärgi täitmist takistada võivad. Need on elemendid, mis vähendavad toote-teenuse väärtust ning nõrgendavad ettevõtte positsiooni konkurendiga võrreldes.

Nõrkade külgede väljaselgitamiseks tasuks küsida järgmisi küsimusi:

• mida annaks parandada või ümber teha praeguse teenuse või toote juures,
• mida me teeme halvasti,
• kuidas meil läheb teistega võrreldes,
• mida meie kliendid on meile teenuse või toote kohta öelnud,
• mida meil tasuks vältida,
• kuidas kolmandad osapooled meie tooteid või teenuseid hindavad.

Võimalused

Võimalused võivad avalduda uutele turgudele minemises või toote arenduses. Need tulenevad tihti tegevusalal toimuvatest muutustest, klientide eluviivist või tehnoloogiast.

Võimaluste väljaselgitamiseks tasuks küsida:

• kas turul on uusi arenguid;
• millised on konkurentide nõrgad kohad;
• kas klientide elustiilis on toimunud muutusi, millega peaksime oma toodete või teenuse disainis arvestama;
• kas on potentsiaali laieneda uuele turule;
• kas on tekkinud võimalus pakkuda uut unikaalset müügiargumenti.

Ohud

Ohud seisnevad eelkõige majandusolukorra üldises halvenemises. Ohud tulenevad konkurentide tegevusest, seaduse muudatustest, demograafilistest trendidest, poliitilistest sündmustest.

Võimalikud ohud, millega tuleb arvestada:

• konkurendi ootamatu tegevus (nt langetab hindu);
• suurenevad kulud tarneahelas (nt koostööpartnerid tõstavad hindu, on toimunud muudatused seadusandluses jm);
• uue tehnoloogia turuletulek;
• seadusandluse muudatused, uued regulatsioonid jms;
• majanduse tsüklilisus, majanduskasvu langus;
• demograafilised muutused;
• muutused klientide tarbimisharjumustes.