Luku 1.6 (Kirjandus 8. kl)

Kirjandus. Ilukirjandus. Mis vahe neil on?

Kirjanduse juured ulatuvad aega, mil tekstid levisid suuliselt ühelt inimeselt teisele, ühelt põlvkonnalt järgmisele. Kirjandus sündis siis, kui tekste hakati üles kirjutama. Sestsaadik on kirjandus areneva ühiskonnaga kohanenud, palju muutunud ja mitmekesistunud.

Lisää aiheesta
Muut toiminnot

Kirjandus ja ilukirjandus

Kirjandus on laiemas tähenduses kirjutatud tekstid, mis on enamasti mõeldud lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks.

Ilukirjanduslike tekstide peamine ülesanne ei ole anda informatsiooni, kuigi näiteks ajaloolisest romaanist võib teada saada palju huvitavat minevikus toimunud sündmuste kohta. Ilukirjanduslikus teoses väljendab autor enese maailmanägemist ja tundeilma, teoste keel on tihti kujundlik. Ilukirjandus mõjutab lugeja emotsioone ja avardab tema maailmataju. Kirjandus rikastab inimest.

Ilukirjandus on kirjandus kui kunst.

Võta kokku

  • Seleta oma sõnadega, mida tähendab kirjandus laiemas mõttes ja mida ilukirjandus.
  • Mis eesmärke võivad täita eri liiki kirjandusteosed?

Arutle

Missugused neist teostest on ilu­kirjanduslikud? Mille põhjal otsustad?

„Õpilase teadusentsüklopeedia” (2004)
Lennart Meri, „Presidendikõned” (1996)
Jaan Kross, „Kolme katku vahel”, 3. osa (1977)
Karl Ristikivi, „Inimese teekond” (1990)
Lisää aiheesta
Muut toiminnot

Ilukirjanduse põhiliigid

Eepika

Ilukirjandusliik, mille tekstidele on omane sündmustik ja tegelaskond (või ainult jutustaja), kuna neis jutustatakse lugu.

Eepika žanrid:

  • eepos
  • romaan
  • jutustus
  • novell

Lüürika

Ilukirjandusliik, mille tekstides väljendatakse tundeid, meeleolusid, elamusi ja mõtteid. Tavaliselt esitatakse need minavormis, minakuju vaatenurgast.

Lüürika žanrid:

  • ballaad
  • sonett
  • haiku
  • vabavärsiline luuletus

Dramaatika

Ilukirjandusliik, mille teoste sisu avaneb tegelaste otsekõne ja tegevuse kaudu, kuna need on kirjutatud dialoogina ning enamasti laval esitamiseks. Vt draamakäsitlust õpiku viimasest peatükist lk 125–155.

Dramaatika žanrid:

  • komöödia
  • tragöödia
  • draama
        • tegelased ja jutustaja
        • dialoogi­vorm
        • tragöödia
        • ballaad
        • tunded ja meeleolud
        • komöödia
        • laval esitamine
        • haiku
        • eepos
        • draama
        • novell
        • romaan
        • minakuju
        • lugu
        • sonett
              • novell
              • vabavärsiline luuletus
              • eepos
              • jutustus
              • sonett
              • eepika
              • romaan
              • dramaatika
              • komöödia
              • lüürika
              • haiku
              • draama
              • tragöödia
              • ballaad
              • proosa
              • luule

              Eepika žanrid

              • eepos – ulatuslik jutustava sisuga, enamasti luulevormis suurteos, tegelasteks jumalad, kangelased jt müütilised olevused, teemaks maailma loomine ja looduskatastroofid. Vanim eepos on sumeri „Gilgameš”
              • romaan – ulatuslik jutustav proosateos mitme süžeeliiniga ja paljude tegelastega
              • jutustus – jutustav proosateos, mis enamasti keskendub ühe tegelase ümber kulgevatele sündmustele
              • novell – lühike jutustav proosateos, mis keskendub ühele konfliktile ja kus on kulminatsioon e pinge haripunkt ning millel on puänt ehk ootamatu lõpplahendus

              Lüürika žanrid

              • ballaad – traagilis-müstilise
                süžeega jutustav luuletus
              • sonett – kindla ülesehitusega 14-värsiline luuletus
              • haiku – jaapani klassikaline luuletus, millel on kindel ülesehitus (3 rida ja 17 silpi)
              • vabavärsiline luuletus – luuletus, mille värssides puudub ühtne, kindel, korrapärane rütm ja silpide arv

              Dramaatika žanrid

              • draama – tõsise sisuga eluline näidend
              • tragöödia – kurva e traagilise sisuga näidend
              • komöödia – lõbus näidend

              Kuidas on seotud põhiliik,
              vorm ja žanr?

              • Kuigi igal põhiliigil on oma žanrid, on igal žanril ka teiste põhiliikide tunnuseid. Näiteks väljendab jutustaja või tegelane mõnes romaanis oma tundeid või jutustatakse luuletuses mõnd põnevat lugu.
              • Kõiki põhiliike saab viljeleda nii proosa- kui ka luulevormis. Näiteks on tänapäeva näidendid peamiselt proosavormis, aga vanasti olid tavalisemad just luulevormis näidendid. Niisamuti leidub ka eepilisi luuletusi või lüürilisi proosapalu.

              Põhiliigid ja vormid

              Vaata, kui hästi tunned ilukirjanduse põhiliike ja vorme. Loe läbi vähemalt viis esimest animatsioonis esitatud teksti ja otsusta, millisesse lahtrisse see paigutub. Kontrolli videost õigeid vastuseid ja otsusta seejärel, kui palju peaksid veel harjutama.

              Animatsioon 30 tekstikatkendi vormi ja põhiliigi määramiseks. Sisaldab lüürilise luule ja proosa, eepilise luule ja proosa ning värss- ja proosadraama katkendeid.
              Lisää aiheesta
              Muut toiminnot

              Ilukirjandustekstide tunnused

              1. Fiktsionaalsus. Kirjeldatakse enamasti väljamõeldud maailma ja tegelasi: kirjanik loob oma maailma, mis sarnaneb suuremal või vähemal määral pärismaailmaga. Selles kujutluslikus maailmas elavad, surevad, kannatavad, tunnevad rõõmu tegelased, nad elavad läbi argielulisi või fantastilisi olukordi.
              2. Stiilikujundite kasutamine. Ilukirjanduslike tekstide keelekasutus on sageli eripärane ja meeldejääv: heast luuletusest jääb meile meelde mõni eriline värss või kujund. Kirjaniku väljendusvahendiks ongi keel, sõnad, nii nagu kunstnikul on värvid ja muusikul helid. Meisterlikult sõnadega maalitud pildid ja sündmused aitavad äratada lugeja kujutlusvõimet.
              3. Sügavamõttelisus ja filosoofilisus. Ilukirjanduslikud tekstid panevad lugeja kaasa mõtlema, puudutades inimeseks olemise kõige olulisemaid küsimusi. Vahel kanname mõnd loetud luuletust või romaani kaua endaga mõttes kaasas, räägime sellest teiste inimestega – mõni kirjandusteos võib meie maailmavaadet muuta, panna elu uue pilguga nägema.
              4. Tõlgenduste paljusus. Ilukirjandust mõistab iga lugeja erinevalt, kirjandusteosel ei ole ühte ainuõiget tõlgendust. Hea raamat tekitab erinevaid arvamusi, dialoogi lugeja ja teose vahel.

              Need neli ilukirjanduse tunnust võivad olla omased mis tahes ilukirjanduslikule tekstile, kuid ühelgi ei pea tingimata olema kõiki nelja tunnust. Ilukirjanduse äratundmiseks ja selle eripära mõistmiseks peab neid üldiseid tunnuseid seega iga teksti puhul uuesti vaagima.

                  • Anne Frank
                  • Jaan Tätte
                  • Joosep Toots
                  • Astrid Lindgren
                  • Aino Pervik
                  • Kunksmoor
                  • Sammal­habe
                  • Kalle Blomkvist
                  • Jürgen Rooste
                  • Harry Potter
                  • Lotte
                  • Frida Arrak
                  • Birgit Õigemeel
                  • Ann Kees
                  • Andrus Vaarik
                  • Oskar Luts
                  • Ivan Orav
                  • Hendrik Relve
                  • Kersti Kaljulaid
                  • Professor Angelo

                  Arutle

                  Põhjenda, miks on ajalehe nädalaluuletus ilukirjandus- või tarbetekst.

                  Lisää aiheesta
                  Muut toiminnot

                  Loe ja arutle

                  Loe tekstid läbi ja võrdle neid.
                  Kumb on ilukirjandus-, kumb teabetekst?

                  1.
                  Sügis saabub tavaliselt septembris, kui ilmad muutuvad taas jahedamaks, esineb öökülma ja ööpäeva keskmine temperatuur langeb alla 13 °C. Elavneb tsüklonaalne tegevus, mille tulemusena sagenevad pilvised ja sajused ilmad. Lääne-Eestis on sügisel veidi soojem kui sisemaal, sest suve jooksul soojenenud Läänemeri jahtub aeglasemalt. Hilissügise alguseks loetakse aega, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb püsivalt alla 5 °C, ja seega taimede kasvuperiood lakkab.

                  (J. Jõgi, L.-K. Pihlak, A. Tõnisson, „Loodusõpetuse õpik”)

                  See on

                  2.
                  Juba hakkavad all punetama metsad ja põõsastikud – kased, vahtrad ja pihlakad kollendavad ja kiirgavad sügise madalas päikeses nagu pruudid, juba valmis ja valmis pikaks talviseks ööks. Mõned langevad lehed, sattudes tuulekeerisesse, tõusevad järsku rahutult üles ning kanduvad kaugele üle põldude. Sügise hallid pilved kerkivad üle mere, ning seal, kust nad kitsaste ribadena üle jooksevad, künnab tuul lagamikule vahutavaid vagusid.

                  (A. Gailit, „Leegitsev süda”)

                  See on

                  Lisää aiheesta
                  Muut toiminnot

                  Küsimused ja ülesanded

                  1. Seleta oma sõnadega, mida tähendab kirjandus laiemas mõttes ja mida ilukirjandus. Mis eesmärke võivad täita eri liiki kirjandusteosed?
                  2. Milliste kirjandusžanritega oled kokku puutunud? Nimeta ka teoste autorid ja pealkirjad.
                  3. Miks on dramaatika sümboliks rõõmus ja kurb nägu? Kasuta märksõna „dramaatika” või „draama” ja otsi infot teatmeteostest või internetist.
                  4. Nimeta ilukirjandustekstide tunnuseid.

                  Ilukirjanduse omadus

                  Skaala 1–4

                  Põnevad ja omanäolised väljamõeldised

                  Ilus, väljendusrikas keel

                  Mõtteaine ja tarkused, mis on elus abiks.

                  Võimalus tõlgendada raamatut erinevalt, ilma et ainult üks arusaam oleks õige.

                  Lisää aiheesta
                  Muut toiminnot
                  Odota