Soos on vähe taimi, mis kõlbavad loomadele toiduks.
Ka on soisel pinnasel loomadel raske liikuda.
Seepärast elutseb seal vähe suuri loomi.
Imetajaid võib meelitada sohu turvaline ja
vaikne ümbrus.
Loomastik. Imetajad
Soos võib näha siiski mitmeid mets-loomi.
Soo kuivematele ääre-aladele rajavad oma uru rebased, hundid ja mägrad.
Soo on suviseks elu-paigaks põtradele.
Talveks liiguvad põdrad kuivematele aladele.
Nad otsivad kohti, kus pole jääd ja lume-kiht on õhem.
Soo-serval võsastikus tegutsevad mets-sead.
Soo-saartel on kuivem. Seal kasvavad puud ja on võsa.
Võsas liiguvad mets-kitsed.
Kahe-paiksed
Soos on tiigi-sarnaseid vee-kogusid. Need on laukad.
Nende ümber võib kohata kahe-paikseid.
Seal elavad konnad, kes toituvad lendavatest putukatest.
Konnad ise on toiduks rästikutele ning paljudele soos elavatele lindudele (soo-kurg).
Samuti peavad konnadele jahti imetajad, näiteks rebased.
Rästikud, nastikud ja aru-sisalikud elavad soo-servas ja kraavide kallastel.
Linnud
Soo-servas on maa-pind kuivem. Tavaliselt kasvab seal mets, kus askeldavad linnud.
Soo-äärne mets on lindudele hea pesitsus- ja varje-paik. Soo ei paku lindudele piisavalt toitu. Sageli peavad nad toitu otsima mujalt.
Soos võib kohata soo-kurge, hall-õgijat, kalju-kotkast, metsist ja tetre.
Soo-kurg elab soodes, niisketes metsades ja
vee-kogude kallastel. Oma kohal-olust teatavad linnud valjude hüüetega, mis kostuvad kilo-meetrite kaugusele.
Sookured teevad oma pesa tavaliselt laugaste vahele kõrgemale mättale. Laugaste vahel on rööv-loomadel raske liikuda, sest seal on maa-pind pehme. Kurg näeb juba kaugelt, kui mõni rööv-loom läheneb.
Sookured toituvad putukatest, konnadest, sisalikest, madudest ja hiirtest. Samuti söövad nad taimset toitu.
Sookurg on ränd-lind.
Mida soo-kurg sööb? Märgi tekstis 2 lauset.
Kalju-kotkas on suur rööv-lind. Kotkas peab jahti suurel maa-alal. Seetõttu valibki ta enda elu-paigaks soiseid alasid või soo-ääri. Kotka nägemine on väga hea ja ta märkab saaki juba kõrgelt õhust.
Kotka pesa-puuks on kõrge mänd, mille tippu ta teeb jämedatest okstest pesa.
Kalju-kotka põhi-toiduks on jänesed, sisalikud, metsised ja tedred. Kotkas võib rünnata ka nõrku ning haigeid kitsi.
Kalju-kotkas on loodus-kaitse all.
Kus on räägitud kalju-kotka heast nägemisest?
Märgi tekstis lause.
Putukad
Soos on kõige enam putukaid. Nende elu-paigaks sobib niiske ala.
Soodes leidub ämblikke, sääski, parme, kiile jt.
Samuti elab seal mitme-suguseid liblikaid.
Niiske ala võimaldab putukate vastsetel hästi areneda.
Parm on kärbsest suurem putukas.
Ta tegutseb ainult päeval.
Parmu “hammustused” on väga valusad ja mürgised. Hammustuse kohale tekib punetus.
Millal tegutseb parm? Märgi tekstis lause.
Vahtlane on putukas, kes toitub
taime-mahlast. Tema elu-kohas on taime küljes vahu-tomp. Vahu-tomp kaitseb vahtlase vastseid kuivamise eest.
Milleks on vaht vajalik? Märgi tekstis lause.
Soo-laugastes ja teistes vee-kogudes elutseb ujur.
See on 3−4 cm pikkune putukas, kes toitub teistest putukatest. Suuremad ujurid võivad rünnata isegi väikseid kalu.
Millest toitub ujur? Märgi tekstis lause.
Kalad
Soos võib olla vee-kogusid, mis on laugastest suuremad.
Nendes elavad mõned vähesed kala-liigid, peamiselt haug ja ahven.
- Vaata ja kuula
KIKi toetatud virtuaalprogrammi „Eesti sood“ - Täida toitumis-ahelas lüngad teksti ja kuuldu põhjal.
- ⇒ põder ⇒
- ⇒ ⇒ soo-kurg
Ülesanne 2
Jutusta pildi abil elust soos.
