Luku 1.2 (Inimeseõpetus 8. kl)

Erinevad rühmad

Arutle

  • Mis on rühm?
  • Mis sõnu veel rühma kohta kasutatakse?
  • Mis rühmadesse sa kuulud?
  • Mille alusel on need rühmad tekkinud?

1. Mis sõnu rühma kohta kasutatakse?

Vaata sünonüümisõnastikust, mis sõnu veel rühma kohta kasutatakse.

Rühm on inimeste kogum, mis koosneb vähemalt kahest liikmest. Sageli kasutatakse rühmast rääkides ka sõna grupp

Arutle

  • Mis sõnu veel rühma kohta kasutad?
  • Mida tähendab sõna sünonüüm?

2. Mis rühmadesse sa kuulud?

Kuulun
nendesse
rühmadesse

Inimesed kuuluvad einevatesse rühmadesse. Mõned rühmad on püsivad, teised ajutised.

3. Mis on rühm?

Inimene on sotsiaalne ehk suhtlev olend. Iga inimene vajab enda ümber teisi, kellega koos tegutseda ja suhelda. Inimene elab iga päev koos teiste inimestega. Teda ümbritsevad inimesed nii kodus, koolis, poes, kinos, tööl kui ka tänaval. Ühiselt elamine, õppimine, töötamine ja vaba aja veetmine kuulub ühiskonnas elamise juurde.

Iga inimene vajab enda ümber teisi, kellega koos tegutseda ja suhelda. Inimene on suhtlev olend.

Oma elu jooksul kuulub inimene erinevatesse rühmadesse. Rühma moodustavad vähemalt kaks inimest, kes on omavahel seotud või millegi poolest sarnased.

Tavaliselt moodustavad rühma inimesed, kes omavahel suhtlevad ning üksteist vastastikku mõjutavad. Sellised rühmad on näiteks perekond ja oma klass. Nende rühmadega suhtleme iga päev. Omavaheline suhtlemine mõjutab, kuidas ennast tunned, kuidas edaspidi käitud või maailma asjadest aru saad. Kui rühma liikmed teevad midagi koos, siis sõltub tegevuse tulemus kõigi liikmete tegevusest. Näiteks kui sõbrad plaanivad kokku saada ja üks sõber jääb tulemata, siis ei ole enam koos nii lõbus.

Rühmas olevad inimesed on omavahel millegi poolest seotud.

Olemas on ka rühmad, mis mingi tunnuse alusel küll tekivad, kuid mille liikmed omavahel ei suhtle. Selliseid rühmi võime moodustuda mõne ühise omaduse alusel: pruunide juustega inimesed, Peipsi järve ääres päevitajad, kogu maailma kohvijoojad. Neid ühendab üks tunnus, aga neil ei ole kuuluvustunnet selle rühmaga.

Edaspidi käsitleme rühmi, millel on järgmised tunnused:

  • liikmed suhtlevad omavahel;
  • rühma iga liige teab, et tema käitumine mõjutab rühmakaaslasi;
  • rühmas valitseb meie-tunne;
  • rühmal on kokkulepped ja reeglid.

Rühma liikmetele on omane, et nad suhtlevad omavahel ja käituvad sageli sarnaselt. Meie-tunne on  arusaamine, et kuulud teistega kokku ja oled nende inimeste juurde oodatud.

Karl kuulub Facebookis oma lemmik-arvutimängu mängijate gruppi. Nad vahetavad oma mängukogemusi ja infot mängu uuenduste kohta.

  • Rühmal on kokkulepped ja reeglid.
  • Rühma liikmed suhtlevad omavahel.
  • Rühma iga liige teab, et tema käitumine mõjutab sama rühma kaaslasi.
  • Rühmas valitseb meie-tunne.

Tüdrukud valmistuvad korvpalli võistluseks. Kristelil on kurk valus ja tal on mure: kui haigeks jään, siis kaob naiskonnal lootus mäng võita.

  • Rühmal on kokkulepped ja reeglid.
  • Rühma liikmed suhtlevad omavahel.
  • Rühma iga liige teab, et tema käitumine mõjutab sama rühma kaaslasi.
  • Rühmas valitseb meie-tunne.

Kristjan ootab oma sünnipäeva väga. Ta kutsus külla kõige paremad sõbrad. Poiss tunneb, et selles seltskonnas tunnevad kõik ennast mõnusalt ja vabalt. Nendega saab igaüks olla täpselt see, kes ta on.

  • Rühmal on kokkulepped ja reeglid.
  • Rühma liikmed suhtlevad omavahel.
  • Rühma iga liige teab, et tema käitumine mõjutab sama rühma kaaslasi.
  • Rühmas valitseb meie-tunne.

Mirtel hakkas käima kunstiringis. Esimesel kohtumisel lepiti kokku, et üksteist kutsutakse eesnime pidi; omavahel ollakse sõbralikud ning puudumisest antakse õpetajale teada.

  • Rühmal on kokkulepped ja reeglid.
  • Rühma liikmed suhtlevad omavahel.
  • Rühma iga liige teab, et tema käitumine mõjutab sama rühma kaaslasi.
  • Rühmas valitseb meie-tunne.

Kokkuvõtteks

Arutle

  • Kas oskad nimetada veel mõne rühma, kuhu kuulud?
  • Lisa mõttekaardile.

Mäng „Ühest rühmast teise“

Maas on erineva suurusega nöörist tehtud pesad. Liigu sinule meeldiva suurusega pessa. Jälgi, et su mõlemad jalad on ringi sees. Tunneta, kuidas selles pesas olemine sulle meeldib. Mõtle, miks sa just selle suurusega pesa valisid. Õpetaja märguande peale liigu järgmisesse pessa. Õpetaja võtab ühe nööri vähemaks. Liigu taas sinule sobiva suurusega pessa. Korrake tegevust seni, kuni alles on jäänud ainult üks pesa.

  • Kuidas sa tundsid end väikeses ringis üksi seistes?
  • Kuidas sa tundsid end kõige suuremas ringis teistega koos seistes?
  • Mis suurusega ring oli sinu jaoks kõige mugavam?
  • Mida pidite tegema, et kõik viimasesse pessa ära mahuksid?
Odota