Rühma kuulumise hea külg

Arutle

Tõuske püsti ja seiske ringis üksteise kõrval. Kõigepealt korrake kõik koos sõnu „zip-zap-zop“. Nii jääb sõnade järjekord paremini meelde. Samas järjekorras jäävad sõnad kogu mängu vältel.
Nüüd hakkate ühte sõna ja energiat koos plaksuga edasi andma järgmisele mängijale. Õpetaja annab esimese sõna ise edasi. Selleks valib ta ringist välja ühe õppija. Vaatab talle otsa, teeb tema suunas käte-plaksu ja ütleb „zip“.
Järgmine mängija annab saadud energia edasi koos plaksu ja sõnaga „zap“. Kolmas mängija annab saadud energia edasi plaksu ja sõnaga „zop“.
Mida kiiremini sõnad inimeselt inimesele liiguvad, seda tõhusam on mäng tähelepanu ja energia tõstmiseks.

Mängides pea silmas:

Ole kindel, et lood silmsideme selle mängijaga, kellele plaksu saadad.
Ütle korralikult välja „zip“, „zap“ ja „zop“, et teine mängija seda kuuleks.
Mängus ei tohiks tekkida pause. Hoia käed alati valmis, nagu kauboi hoiab end laskevalmis. Seda selleks, et anda plaks edasi võimalikult kiiresti.
Kui mängus tuleb viga sisse, jätkake mängu. Julgustage üksteist ja nautige energia liikumist.

Mängus zip-zap-zop saad plaksuga energiat edasi anda.

Sadu aastaid tagasi õppisid inimesed koostööd tegema. Koos oli kergem jahti pidada ja oma lähedaste eest hoolitseda. Ellu jäid need, kes oskasid koos toitu hankida ja vaenlaste eest kaitsta. Tänapäeval avaldub see katastroofi-olukordades (tulekahjude kustutamine, kadunud inimeste otsimine, arstiabi andmine), kus koos tegutsemine aitab paremini ellu jääda.
Laps vajab kasvamiseks ja arenemiseks aastaid teiste inimeste lähedust ja hoolitsemist. Selleks peab ta oma soove ja vajadusi väljendama. Ainult nii jääb ta ellu. Üksindust taluda on sageli raske ka täiskasvanutel. Isegi kurjategijate kõige raskem karistus on üksik-vangistus.
Rühmas olles õpib laps ümbritsevatelt inimestelt. Ta näeb, kuidas käituda, teistega arvestada ja suhelda. Teistega koos olles õpitakse oskusi: näiteks söögi tegemine, meisterdamine, koristamine, riietumine, raha kasutamine jm.

Inimesed on alati suuri ja mahukaid töid teinud ühiselt. Ühiselt hariti põldu, võeti kartuleid, tehti loomadele heina ja käidi jahil. Maja ehitamisel tuli tõsta suuri palke, raskeid kive ja ehitada katust. Selliseid töid tehti ühiselt ehk talgute korras. Tänapäeval on hea ühise töö tegemise näide „Teeme ära“ talgud. Tuhanded inimesed koristavad ühiselt loodusest prügi.
Kui inimene satub võõrasse keskkonda, tunneb ta ennast ebakindlalt. Ta ei tea, kuidas seal on õige käituda, ja ta ei tea, mida temast arvatakse. Palju turvalisem on olla tuttavas seltskonnas. Seal teame, mida meilt oodatakse ja millised teised inimesed on. Heas ja turvalises rühmas saab inimene olla see, kes ta on.
Inimene saab paljude asjadega üksi hakkama. Sellegipoolest eelistab ta kuuluda rühma ja suhelda teistega. Koos tegutsemine annab positiivseid emotsioone, sest sõbralik suhtlemine tekitab kuuluvustunnet. Koosolemine ja mängimine tekitab rõõmsama meeleolu ja annab energiat.

Mõtle mängu „Zip-zap-zop“ peale. Otsusta, millise põhjendusega mängu mängimine kõige enam kokku läks.
Mõtle iga rühma kuulumise põhjenduse juurde üks näide oma elust. Jagage näiteid klassis.

Rühma kuulumine on inimese üks põhivajadustest. Rühmas olles saab:

Ma kuulun rühma.

Mulle meeldib selles rühmas, sest...

... keegi naeratab mulle.	+
... tunnen, et ma olen oodatud.	+
... keegi ei pööra mulle seal tähelepanu.	+
... kui ma küsin, siis mulle vastatakse.	+
... olen selles rühmas sama oluline kui teised.	+
... teised on minu vastu sõbralikud.	+
... mind sunnitakse tegema asju, mis mulle ei meeldi.	+
... minu üle tehakse nalja.	+
... nende inimestega koos on lõbus olla.	+