Käitumine veekogude juures – Opiq
1 / 17
×

Käitumine veekogude juures

Kuula, vaata, loe!

Mida tahab Maria viimase lausega öelda?

00:00
00:00

Ujumis-tunnis

Loe.

Ujumis-oskus on inimesele sama tähtis nagu oskus lugeda ja kirjutada. Sellepärast on tunni-plaanis ujumis-tunnid. Need toimuvad basseinis. Ujumis-tunnis on lapsed basseinis koos õpetajaga.

Miks on õpetaja koos õpilastega basseinis?

Mõtle ja räägi kaaslasega.

Lapsed ujumis-tunnis

Vee-keskuses

Loe.

Mitmed
lapsed
oskavad
juba
kooli
tulles
ujuda
.
Nad
on
seda
õppinud
koos
vanematega
vee-keskuses
,
järves
või
jões
.

Vee-keskuses
käiakse
tavaliselt
koos
ema
või
isaga
.
Seal
on
palju
lõbustusi
.
Väga
põnevad
on
liu-torud
ja
suured
lained
.
Et
vees
hullates
õnnetust
ei
juhtuks
,
on
vajalik
täis-kasvanu
juures-olek
.
Täis-kasvanu
jälgib
,
et
lapsed
oleksid
ette-vaatlikud
ja
arvestaksid
teistega
.
Kui
mõni
laps
selle
unustab
,
kutsutakse
ta
korrale
.

Kelle juures-olek on vajalik?

Märgi lause tekstis.

Liu-torud vee-keskuses

Rannas

Loe.

Varsti
on
käes
suvine
kooli-vahe-aeg
.
Ilmad
muutuvad
soojaks
ja
ka
vesi
soojeneb
.
Lapsed
tahavad
ujuma
minna
.
Aga
randa
võib
minna
ainult
koos
täis-kasvanuga
.

Tavaliselt
on
rannas
teadete-tahvel
.
Sellel
on
kirjas
,
kui
soe
on
õhk
ja
kui
soe
on
vesi
.
Teadete-tahvli
juures
on
ka
pääste-rõngas
.
Seda
on
vaja
,
kui
keegi
on
sattunud
uppumis-ohtu
.

Mis on kirjas teadete-tahvlil?

Märgi tekstis lause.

Teadete-tahvel ja pääste-rõngas

Lippude erinev tähendus

Loe.

Paljudes
randades
lehvivad
lipud
.
Lipu
värvus
näitab
,
kas
vette
minna
on
ohutu
või
ei
.

Kui
lehvib
roheline
lipp
,
on
vesi
ujumiseks
sobiv
.

Kui
lehvib
punane
lipp
,
siis
ei
tohi
vette
minna
.

Kollane
lipp
näitab
,
et
tuul
on
tugev
ning
lained
kõrged
.
Ujumine
on
ohtlik
.

Mida näitab lipu värvus?

Märgi tekstis lause.

Rannas lehvib roheline lipp – 
​ilm on suplemiseks sobiv

Juhuslikus ujumis-kohas

Loe.

Paljude vee-kogude ääres on tähistamata ujumis-kohad.
​Seal ei ole ujumist lubavat märki ega teadete-tahvlit. Aga inimesed käivad ikka ujumas. Kui lähete ema või isaga sellisesse kohta, peate olema veel tähele-panelikumad.

Ei tea ju, kas vesi on puhas ja kui ruttu sügavaks läheb. Samuti võib vee-kogu põhjas klaasi-kilde või muud prahti olla.

Ilma täis-kasvanu juures-olekuta nii-suguses kohas vette minna ei tohi.

Miks ei tohi ilma täis-kasvanuta 
nii-suguses kohas vette minna?

Mõtle ja räägi kaaslasega.

Ujumise suund

Loe.

Kalda
ääres
on
mõnus
supelda
.
Seal
on
vesi
madal
ja
jalad
ulatuvad
põhja
.
Ujuda
on
parem
aga
sügavamas
vees
.
Ohutum
on
ujuda
kaugemalt
kalda
suunas
.
Ka
piki
kalda
äärt
on
ohutu
ujuda
.

Mis suunas on ohutum ujuda?

Märgi tekstis laused (2).

Uju kaugemalt kalda suunas

Ujuma minnes ei või oma jõudu üle hinnata.
​Parem ujuda lühemat maad mitu korda kui ujuda kaugele. Vees võib jõud otsa saada, aga kaldani on veel palju maad.
​Nii võid sattuda uppumis-ohtu.

Vees ei tohi vaprat mängida.
​Ohu korral tuleb kohe ​„Appi!“ hõigata.

Mõtle ja vasta küsimustele

  • Kas sa oskad ujuda?
  • Kus sa õppisid ujuma?
  • Miks on ujumis-oskus vajalik?
  • Miks lapsed basseinis ega vee-keskuses mürada ei tohi?
  • Missugustesse ohtudesse võib vee-kogu ääres ja vees sattuda?
  • Mida tähendavad need märgid?
Ujumist lubav märk ja ujumist keelav märk

Kas ma tean?

1. Milline lipp lehvib rannas?

Vali õige vastus.

Päike paistab. Vee temperatuur on rohkem kui 18 kraadi.
Ilm on tuuletu.

Taevas on pilves. Vee temperatuur on vähem kui 16 kraadi.
Suured lained.

2.a Kuidas õigesti käituda?
Moodusta reeglid.

Kirjuta.

Artur: „Ma tean lähedal metsas ühte järve.
Lähme proovime, kas vesi on soe.
Praegu on hea minna, ema ja isa on tööl.“

SÕNAD: AINULT, KOOS, MINNA, TÄISKASVANUGA, VEEKOGU, VÕIB, ÄÄRDE

LAUSE: 

3. Mis on juhtunud?

Vali sobiv lause.
  • Laps oli liiga kaua vees.
  • Laps ujus liiga kaugele.
  • Laps hüppas vette väga kõrgest tornist.
  • Laps oli liiga kaua vees.
  • Laps ujus liiga kaugele.
  • Laps hüppas vette väga kõrgest tornist.
  • Laps ujus liiga kaugele.
  • Laps hüppas vette väga kõrgest tornist.
  • Laps oli liiga kaua vees.

4. Mis muudab vee-kogu ääres viibimise turvaliseks?

 Märgi õiged vastused.
  • Randa lähen koos täiskasvanuga.
  • Mul on täpilised ujumis-riided.
  • Lähen vette, kui lehvib roheline lipp.
  • Lähen vette ainult ujumiseks määratud kohtades.
  • Ujun kalda poole.
  • Ujun väga kaugele.
  • Kui märkan, et keegi on ohus, kutsun kohe abi.
  • Näitan kõigile, kui kõrgelt ma vette julgen hüpata.
  • Vees pritsin ja ehmatan teisi lapsi.
  • Kui hakkab jahe, tulen kohe veest välja.

Nüüd ma tean!

  • Ujuma võib minna ainult koos täis-kasvanuga.
  • Rannas tuleb kõige-pealt uurida, kas vette võib minna või mitte.
  • Vees olles peab ohu korral alati kedagi appi hüüdma.

Tööleht

Odota