Mis on keel?

Häälestav küsimus

Tunni alustuseks nimetavad õpilased, milliseid keeli nad teavad. Õpetaja kirjutab õpilaste pakutud keeled tahvlile. 

Arvatavasti pakutakse eelkõige loomulikke keeli ehk neid, mida teatud inimrühm kasutab emakeelena, nt eesti, vene, inglise, soome, prantsuse keel. Kui lapsed neid ise ei paku, võib õpetaja lisada ka  salakeele, keele kui kehaosa, lukukeele (luku see osa, mis läheb uksepiida sisse), helikeele, lillede keele, pilkude keele, pillikeele jne. Ehk on mõni õpilane kuulnud programmeerimiskeelest?

Edasi palub õpetaja õpilastel mõelda, miks on läinud nõnda, et nii erinevaid asju nimetatakse kõiki keelteks. Mis sarnasus on lukukeelel ja inimese kehaosal? Aga mis on ühist kõneldaval keelel ja kehaosal? Mille poolest sarnaneb pillikeel inimese kehaosaga?

Loomulik keel ja tehiskeel

Kui jätta kõrvale inimese kehaosa, lukukeel ja pillikeel, siis on keel märgisüsteem, mida kasutatakse suhtlemiseks. Suhtlemiseks kasutatakse loomulikke keeli, mis on ise tekkinud (eesti, vene jt), ja ka tehiskeeli. Kui keegi mõtleb välja salakeele, siis see on näiteks tehiskeel.

Euroopa keelte kaart

Nüüd vaadatakse üheskoos lk 12 kaarti, millel on samad sõnad mis sedelitel. 

Sugulaskeeled on märgitud ühe värviga. Kaardil on näha järgmised sugulaskeelte rühmad:

• romaani keeled (oranž): portugali, hispaania, prantsuse, itaalia, rumeenia (sõna inimă on küll täiesti teistsugune kui ülejäänud selle keelerühma keeltes, kuid nii see ongi: mitte kõik sõnad pole sugulaskeeltes alati ühesugused);
• germaani keeled (roheline): inglise, saksa, norra, rootsi;
• soome-ugri keeled (sinine): ungari, soome, eesti;
• slaavi keeled (tumepunane): poola, ukraina, vene;
• kreeka keel (roosakaspunane);
• balti keeled (lilla): läti, leedu;
• türgi keel (must) (türgi keelel on sugulaskeeli, kuid need jäävad kaardilt välja).

Lugemine ja arutelu

Järgmiseks loevad õpilased lk 12 kaardi ees olevat teksti ja arutlevad lehe allservas olevate küsimuste üle. 

Lisaks saab e-õpikust lugeda, kuidas väljendatakse kaheksas eri keeles mõtet kass on laual, ning arutleda, millised neist keeltest tunduvad lihtsamad, millised raskemad ning millised võiksid olla sugulaskeeled.

Miks keel muutub?

Keel pole aga mitte kogu aeg ühesugune, vaid ajapikku see muutub. See võib muutuda mitmel põhjusel. Näiteks leiutatakse uusi asju, mille nimetamiseks on vaja uusi sõnu, või avastatakse midagi uut või õpitakse naabritelt mõni uus oskus. Kõigil neil juhtudel on vaja oma keelde ka uusi sõnu, mis keelt tasapisi muudavad. 

Sugulased ja naabrid

Keeled on maailmas olemas olnud väga kaua ja seega on neil olnud palju aega, et muutuda. Nii on näiteks mõni rahvas mitmesse kohta laiali kolinud, omavahel vähem läbi käima hakanud ja tasapisi üha erinevamalt rääkima hakanud. Nii on ühest keelest arenenud mitu omavahel natuke sarnast, aga ka natuke erinevat keelt. Neid keeli nimetatakse sugulaskeelteks. Nagu ka inimesed, on sugulaskeeled mõnes mõttes natuke ühte nägu ja tegu, aga samas ka veidi erinevad. Eesti keele lähem sugulaskeel on soome keel, kaugem sugulane on aga ungari keel. 

Katses olnud keeltest on omavahel lähedalt sugulased näiteks läti ja leedu keel.

Ent keel võib muutuda ka naaberkeelte või isegi kaugemate, kuid mingil põhjusel tähtsate võõrkeelte mõjul. Eesti keelt on minevikus väga palju mõjutanud saksa ja vene keel. Saksa keele mõju on tunda näiteks selles, mis järjekorda pannakse lausetes sõnad. Praegu mõjutab eesti keelt väga palju inglise keel, sest inimesed vaatavad sageli ingliskeelseid filme, loevad ingliskeelseid veebilehti ja suhtlevad üle maailma teiste inimestega inglise keeles. Eestis õpetatakse ka koolis võõrkeeltest kõige enam just inglise keelt.

See, et keel muutub, on loomulik nähtus. Tasub aga meeles hoida, et kui keel liiga kiiresti muutub või kui seda ise jõuga muutma hakata, siis võib olla vanadel ja noortel inimestel lõpuks väga raske üksteisest aru saada. Või siis ei saa tuleviku inimesed aru praegu kirjutatud tekstist, nagu meil on raske aru saada väga vanadest rahvalauludest.

TV lk 8 h 1

Keele muutumist saab uurida lk 8 harjutuses 1 (ÜK h „Keel muutub ja areneb“). Sellest on võimalik leida järgmised erinevused mineviku ja tänapäeva eesti keele vahel:

• männapuu – männipuu
• w – v
• tarwitatakse – tänapäeval harilikum: kasutatakse
• peab wisasti vastu – tänapäeval harilikum: peab hästi vastu
• valus tuli – tänapäeval harilikum: kuum tuli
• Et mänd waigune on, ... – siin on sõnade järjekorras märgata saksa keele mõju. Tänapäeval oleks harjumuspärasem alustada lauset nii: Kuna/Et mänd on vaigune, ... 
• õeru – hõõru
• wiimati – lõpuks