Luku 2.10 (Luudusoppus võro keelen (kakkõhelü '-ga))

KÜLM, LÄMMI JA KUUM

Pallõ' imäl vai esäl valla' ütte anomahe külm vesi, tõistõ anomahe löüge ja kolmandahe lämmi vesi. Hoia' tsipa aigo ütte kätt külmän ja tõist kätt lämmän viin. Sõs panõ' mõlõmba' käe' löügehe vette. Midä sa tunnõt?

Külmä ja kuuma vii segämisega saami parrahe lämmä vii.

Vannin ja sannan piät mõsuvesi olõma paras .

Termossõn sais ijätüs  ja kuum tsäi .

Tiit kraani vallalõ, sõs kõgõ lasõ' inne juuskma külm vesi ja perän lasõ' lämmind mano. Mille?
Külmä vett näütäs sinine ja kuuma vett verrev.
Väega külm ja kuum süük tegevä' hambilõ halva. Esi'eräle halv om kuum ja külm ütstõõsõ ala.
Sannankäümisest saa tervüs kõvõmb. Päält sanna tulõ hinnäst är' kuivada' ja kõrraga rõivihe panda'.
Kõnõlõ' pildi perrä sannast vai seledä' umma sannankäümist! ​​
Kae' kuuma vii anomaga ette! Palotus om väega hallus ja palotushaava' paranõsõ' aigopiten. 

Otsmismäng "Külm, lõüge, lämmi, kuum"

Üts lats lätt klassist vällä. Tõõsõ' käkvä' üte as´a är'. Kiä klassitarõn es olõ', tuu tulõ tagasi ja nakas otsma. Timä avitamisõs tulõ üldä' külm, löüge, lämmi vai kuum. Kuum om sõs, ku asi õkva käen om.

Istku-i väsünüst pääst lummõ! Nii võit suikma jäiä' ja är' külmädä'.
Odota