Luku 2.19 (Luudusoppus võro keelen (kakkõhelü märkmäldä))

VESI KÜLMÄS JA IJÄ SULAS

Miä saa viist külmetüsen mõnõ ao peräst?

No jätä tops üten ijäga lämmähe tarrõ. Midä saat pia nätä?

Ijäst om saanu .

Miä johus, ku lumõkipõn satas käe pääle?

Miä johus, ku lumõkipõn satas kinda pääle?

Kon sulas lumõkipõn inne är, kas käe vai kinda pääl?

Luudusõn om vesi talvõl külmäga ijä ja lumõ olõkin. Keväjä sulasõ ijä ja lumi är ja näist saa vesi.

Vii külmämisest sünnüs ijä. Ijä sulamisõst sünnüs vesi.

Keväjä, ku lumi om sulanu, nakkas maa muhetama (lätt rohilidsõs). Kas tuudaigo om mõtsan viil mõnõ kotusõ pääl lummõ? Kon? Mille lumi olõ-i sääl är sulanu?

Lumi – 

Jõõvesi – 

Räüss – 

Merevesi – 

Vihm – 

Lumõhärm – 

Ijätilk – 

Mõista, mõista, miä seo om! Sakõstõ mu oodõtas. Ku hinnäst näüdä, paetas.

Odota