Nimetab Eesti kaitseväe põhiväeliigid

Kaitsejõudude ülesanne on kaitsta riiki, abistada selle elanikke, teavitada teisi riike kallaletungist ning teha nendega koostööd ka rahuajal. 

Kaitseväel on kolm põhiväeliiki. Nende jaotus tuleneb nende tegutsemisvaldkonnast: maavägi tegutseb maismaal, merevägi vee peal ja all ning õhuvägi õhus. 

Iga põhiväeliik jaguneb väeosadeks ehk pataljonideks. Pataljon koosneb omakorda kompaniidest, kompanii rühmadest ja rühm jagudest.

Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll kaitsta nii Eesti territooriumi kui ka valmistada üksusi ette välisoperatsioonideks. 

Loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud õnnetustes peab maavägi vajadusel abistama tsiviilorganisatsioone (nt Päästeametit, Politsei- ja Piirivalveametit). 

Maaväe õhutõrjepataljoni õhutõrjekahuriga laskmine. Foto: Oliver Turp

Kuperjanovi jalaväepataljoni talvise sõjapidamise väljaõpe. Foto: n-ltn Sander Mändoja

Scoutspataljoni laskelaager Teraskilp. Foto: Marina Loštšina

Mereväe eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett. Samuti on  põhiülesanne teha miinitõrjet ja arendada miinisõjaväevõimet. Mereväe laevastik koosneb miinilaevadest. 

10. detsembril 2020 anti mereväele üle kaks väekaitsekaatrit – Risto ja Roland. Need on esimesed kaatrid, mis on ehitatud Eestis ja jõudnud mereväkke. Foto: Ardi Hallismaa 

Eesti Mereväe taasloomistseremoonia 1. juulil. Foto: n-srs Maria Tõkke

Eesti merevägi osales 8-päeva kestval suurõppusel BALTOPS mereväe tuukrite, miinijahtija EML Sakala ning staabi- ja toetuslaev EML Wambolaga, kokku ligi 80 mereväelast. Suurõppusel kokku oli osalemas 3000 inimest 19 riigist. Esindatud oli 29 laeva ja 29 lennuvahendit. Foto: n-srs Maria Tõkke