Luku 1.1 (NK III järk)

Nimetab kaks Eesti kaitseväe allüksust ja nende suurust

Katse loetakse sooritatuks, kui noorkotkas oskab nimetada vähemalt kaks allüksust ja teab nende suurust.

Eesti kaitsevägi

Eesti kaitsevägi on üles ehitatud reservarmee põhimõttel. See tähendab seda, et riigi kaitsejõudude põhijõu moodustavad reservis olevad sõjaliselt väljaõpetatud üksused. 

Reservarmee eelis on tema tihe side riigi kodanikega, sest enamik meessoost kodanikke on reservväelased ning vajadusel valmis kodumaad kaitsma. 

17-aastaselt tekib Eesti kodanikust noormeestel kaitseväekohustus. Ajateenistuse ajal antakse reservväelasele kaitseväeline baasharidus.

Kaitseväe allüksused on jagu, rühm, kompanii. 

Kaitseväelased tegevuses. Foto: Joakim Klementi

Kaitseväe allüksused

Jagu on allüksus, kuhu kuulub 5–15 inimest. Jagu juhib jaoülem. Jagu on üks osa rühma koosseisust. 

See allüksus võib olla omakorda jaotatud järgmiselt: 

  • lahingpaarideks,
  • gruppideks,
  • pooljagudeks. 

Olemas on näiteks nii jalaväe-, motolaskur-, luure-, snaipri-, tulejuhtimis-, pioneeri-, side-, remondi- kui ka laskurjagu.

Jalaväejagu harjutamas rünnakut. Foto: Ülo Isberg
Oled kindlasti ööbinud jaotelgis. Ka selle nimetus tuleneb sellest, et see mahutab ühe jao suurust gruppi. Foto: Kristajan Prii
  • pooljagudeks
  • veerandjagudeks
  • gruppideks
  • rühmadeks
  • lahingpaarideks
  • kompaniideks

Rühma suuruseks võib olla 15–50 inimest. Rühma juhib rühmaülem. Rühma koosseisus on tavaliselt 3–4 jagu, kuid selle struktuur ja koosseis sõltub rühma konkreetsest otstarbest. 

Rühmaülema auaste on üldjuhul nooremohvitser, harva vanemallohvitser. 

Rühmad on näiteks jalaväe-, luure-,  tankitõrje-, pioneeri-, õhutõrje-,  miinipilduja- , sõjaväepolitsei-, side-, meditsiini- ja remondirühm. 

Peale õppust toimub alati tagasiside. Rühma tagasisidestamine. Foto: Juss Saska

Rühma juhib , kelle auaste võib olla

  • nooremohvitser.
  • kapten.
  • major.

2–8 rühma moodustavad kompanii. Seega on kompanii suurus 50–250 inimest. Kompanii koosneb juhtkonnast ning 2–8 rühmast. Juhtkonda kuuluvad kompaniiülem, tema abi ning kompaniivanem. Samuti võivad koosseisus olla relvur, tehnik, varahoidja. Kompaniiülema auaste võib varieeruda, kuid võib olla näiteks kapten või major. 

Kompaniid on erineva otstarbega, näiteks jalaväekompanii, luurekompanii, staabikompanii jne. 

3–8 kompaniid moodustavad pataljoni ehk väeosa (nt maavägi, õhuvägi või merevägi). 

Kompanii rivis. Foto: Ardi Hallismaa

– Kompaniid juhib juhtkond. 

– Kompanii suurus võib olla 15–50 inimest. 

– Kompanii on näiteks jalaväekompanii.

– Kompanii juhatuses võivad lisaks juhtidele olla ka relvur ja varahoidja. 

  • Jao­ülem
  • Rühma­ülem
  • Kom­panii­ülem
  • juhib 5–15 inimest. 
  • juhib 15–50 inimest.
  • juhib 50–250 inimest.

Kasutatud allikas: Kaitseressursside amet

Odota