Me elame Eestis

Kuna tegemist on õpilaste kõige esimese inimeseõpetuse tunniga, võiks tundi alustada küsimusega, millest õpilaste arvates inimeseõpetuses rääkima hakatakse. Pärast lühikest arutelu (kus peaaegu kõik vastused võib õigeks lugeda, kuna inimeseõpetus hõlmabki väga paljut), saab näidata projektoris pilte ja selgitada ainet lähemalt.

Seejärel võib koos õpilastega avada lk 4–7 või projitseerida pildid lk 5 ja lk 6 tahvlile ja küsida, keda nad pildil näevad. Esimesel pildil on kuningas ja varblane, teisel on näha sama kuningat ja traktoristi. Need on kolm tegelast, kelle seiklustele õpilased kooliaasta jooksul kaasa elada saavad. Ott Sepa loetud kuningalood juhatavad teemaplokid sisse ja neid võib kuulata näiteks igat teemaplokki alustavas tunnis.

Ka seda tundi võib jätkata kuningalugude kuulamisega. Kõige parem oleks kuulata nii esimest kui ka teist osa, või siis alustada päeva esimese osaga ja tundi teisega. Igal juhul oleks hea, et sissejuhatus tundi lõpeks teise osaga.

Näidisküsimusi arutluseks pärast kuulamispala I osa

• Keda varblane kivi taga nägi? (Kuningat, kes pikast unest üles ärkas.)
• Millise tegevuse pealt oli kuningas kivi taha magama jäänud? (Lahingupidamise pealt.)
• Kui on aega pikemaks aruteluks, võib uurida, kas keegi on näinud mõnda lohukestega suurt kivi ja teab, mis kivid need sellised on. (Tegemist on vanade ohvrikividega. Väga vanal ajal uskusid inimesed, et neile toob õnne või tervist, kui nad jätavad ohvrikivile münte või väikese osa millestki uuest.)
• Mis teie arvates edasi saab?

Näidisküsimusi ja selgitusi pärast kuulamispala II osa

• Kellega kuningas ja varblane tutvusid? (Traktoristiga.) 
• Kas keegi arvab ära, mida traktorist tegemas oli? (Traktorist võttis parasjagu põllul kartuleid.)
• Kuningas on pärit nii ammusest ajast, et kartuleid siis siinkandis veel ei tuntud, kõrvitsaid ka mitte. Kas keegi on maitsnud kuninga lemmikroogi: naereid või silke? Mis need on? (Siin saab näidata slaiderist pilte.)
• Traktorist pakkus, et võib kuninga kuhugi ära visata. Mida ta selle „ära viskamisega“ mõtles?
• Mis riigis meie elame? Kas loo tegevus toimub ka Eestis? (Otsesõnu seda ei öelda, aga toimub küll.)
• Mis on kuninga töö? (Kuninga töö on olla oma riigi eesotsas ja kinnitada tähtsaid otsuseid.)
• Kas Eesti on kuningriik? Kuidas nimetatakse riigipead Eestis? (Eesti riigipea on president. Kui keegi nimetab riigipead nimeliselt, on see samuti õige.)
• Kuidas Setumaa kuningat nimetatakse? (Ülemsootska.)
• Kas keegi on käinud Setumaal? Kas Setumaa on Eestimaa osa?

Vabariik. Meie koduriik Eesti on vabariik. Vabariik tähendab riiki, kus kõigil inimestel on oma õigused ja kohustused. 

Seadused. Eestis elavate inimeste õigused ja kohustused on kirja pandud põhiseadusesse. See on riigi kõige tähtsam seadus, sest see on kõikide teiste seaduste aluseks. 

Järgmiseks võiks klassis pikemalt arutleda selle üle, miks on reegleid vaja. Kas saaks ka ilma? Selle juures võib näiteid tuua klassis kehtivatest reeglitest. Näiteks ei sobi tundi segada, sest siis ei saa teised õpilased õpetajat kuulata ja neil on hiljem raskem õppimisega järje peale jõuda. Võib ka arutada lk 9 küsimust selle kohta, milline võiks õpilaste meelest olla kõige tähtsam reegel klassis. Kindlasti tuleks vastajate tähelepanu juhtida sellele, kas ka teised õpilased ja õpetaja sellise reegliga nõus oleksid. Nii nagu klassis, ei saa ka vabariigis ainult üks inimene otsustada kõigi teiste eest, isegi kui otsus on tema meelest väga hea.

Ka riigis kehtivad seadused seetõttu, et seal oleks kõigil hea elada. Siinkohal võib avada lk 3 ül 2. Töökäsk: mõtle välja kaks seadust, mida sinu arvates oleks vaja, et inimestel oleks Eestis hea elada. Seda küsimust võib näiteks kõigepealt lasta arutada pinginaabriga ja seejärel ühiselt klassis, aga võib ka õpilasi suunata iseseisvalt oma vastuseid töövihikusse kirjutama. 

Võrdsus. Eestis on kõik inimesed võrdsed. Võrdsus ei tähenda, et kõik on samasugused, vaid hoopis seda, et seadused ja reeglid kehtivad kõigile inimestele Eestis ühtmoodi, ükskõik millist keelt nende kodus räägitakse, millised nad välja näevad või millesse nad usuvad. Ka klassi- ja koolireeglid kehtivad kõigile õpilastele ühtemoodi.

Riigikeel. Järgmiseks võib paluda tõsta käsi nendel, kes tunnevad Eestis elavaid inimesi, kelle kodus ei räägita eesti keeles või kelle enda kodune keel pole eesti keel. See keel, mida kodus vanematega räägitakse, on inimese emakeel.

Ka need Eestit koduriigiks pidavad inimesed, kelle kodus räägitakse mõnda muud keelt, on eestimaalased. Nii on ka kõik õpilased klassis emakeelest olenemata eestimaalased. Eesti riigikeel on aga eesti keel. See tähendab, et igal pool Eestis saab rääkida eesti keeles ja et riik kaitseb eesti keelt, selleks et ka tulevased põlved seda keelt ei unustaks.

Soovi korral võib õpilaste tähelepanu juhtida lk 9 katkendile põhiseadusest. Miks on õpilaste arvates riigi kõige tähtsama seaduse sissejuhatuses kirjas, et Eesti riik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade? Miks on tarvis riigikeel seadusesse kirja panna?

Võib ühiselt lugeda lk 9 Leelo Tungla luuletust. Kui jääb aega, võib luuletuse üle arutleda.

• Kuidas saab kodumaad hoida? (Võimalikke vastusevariante: mitte prügi maha visates; teistega viisakas olles; hoides puhtust ja korda.)
• Kuidas saab igaüks eesti keelt hoida? (Näiteks: õppida hästi lugema ja kirjutama.)
• Miks on Eestis hea ja kodune elada? Mida võiks paremaks teha?

Soovi korral võib tunni teema kokku võtta lk 3 ül 1 lünkade täitmisega. Alternatiivina võib lahendada 1.2 ül 1.

Samuti võib arutleda lk 7 küsimuse üle: mille poolest erinevad kuningriik ja vabariik? 

Seejärel saab tunni lõpetuseks kuulata Setumaa kuninga kuulamispala III osa.

Näidisküsimused pärast kuulamispala

• Kuhu kuningas, varblane ja traktorist koos minna otsustasid? Miks just sinna? (Setumaale, et kuningas saaks seal ülemsootskaks ehk Setumaa kuningaks hakata.)
• Mis tööd kuningas varblasele pakkus? (Kuningas kutsus varblase oma nõunikuks.) Mida nõunikud teevad? (Nõunikud annavad riigimeestele nõu.)
• Kui kaua kuningas maganud oli? Kas ühe öö või rohkem? (Selgelt seda välja ei öelda, aga võib arvata, et kuningas oli maganud väga pikka aega, vähemalt sadu aastaid.)