Füüsikalised kehad ja mõõtmine

Sõna „keha“ seostub tavaliselt inimkehaga. Näiteks räägitakse sageli kehakaalust või kehatemperatuurist. Loodusteadlased kasutavad sõna „keha“ aga hoopis teises tähenduses: kehaks nimetatakse uuritavat objekti. Loodusteadustes võib uuritavat keha selguse mõttes nimetada füüsikaliseks kehaks. Füüsikaline keha võib olla suur ja raske (nt maakera), aga ka väike ja kerge (nt tolmukübe). Ka inimkeha on füüsikaline keha, mida saab uurida loodusteaduslike meetoditega.

Keha omadusi on võimalik hinnata. Saab näiteks hinnata, kas raamat kaalub vähe või palju ja kas toas on soe või külm. Kuid hindamine ei anna omadusi kuigi täpselt edasi. Näiteks ühele inimesele võib tunduda, et radiaator on soe, teisele jällegi, et see on vaevalt leige. Väike tolmukübe võib mikroskoobi all paista väga suur, inimene kosmosejaamas võib aga maakera pidada väikeseks pallikeseks.

Selleks, et mõista maailma ühtemoodi, mõõdetakse kehade omadusi. Kõiki keha omadusi, mida saab mõõta, nimetatakse füüsikalisteks suurusteks. Näiteks keha suurust kirjeldatakse geomeetriliste mõõtmetega, raskust iseloomustatakse massiga, soojust temperatuuriga jne.

Mõõtmine on võrdlemine kokkulepitud väärtusega. See kokkulepitud väärtus on mõõtühik (või lühidalt ühik). Iga füüsikaline suurus esitatakse sellele vastavates ühikutes.

Mõnikord on vaja füüsikalisi objekte või nähtusi loendamise teel iseloomustada. Erinevalt mõõtmisest saavad uuritavad tunnused loendamisel täis­arvulisi väärtusi. Seetõttu ei saa jäneste loendamisel olla tulemuseks $\mathrm{3,3}$ jänest, vaid kas $3$ või hoopis $4$ jänest. Loendada saab näiteks vihmaseid päevi aastas, keemiaolümpiaadil osalenud õpilasi, aialippe või trepiastmeid.