Luku 4.3 (Maakaitse käsiraamat)

Kontaktist eemaldumine

Jao eemaldumine kontaktist

Olukord: Jagu on sattunud ootamatusse või ka eeldatud tule- või vaatluskontakti vastasega. Vastane on ülekaalukam, kui jaoga oleks mõistlik rünnata.

Tegevus: Jagu eemaldub organiseeritult vastase otsetule alt ohutusse kaugusesse.

a. Eemaldumine metsas ja lagedal

Samm 1
  1. Reageerimine vaenulikule tulele. Meeskond kontaktis annab vastase kohta hinnangu (suund, kaugus, suurus); jaopealik võtab vastu otsuse eemalduda.
  2. Jaopealik annab jaole eemaldumisotsusest teada.
  3. Meeskond kontaktis heidab suitsu enda ja vastase vahele ning jätkab vastase agressiivset mahasurumist.
  4. Jaopealik juhib kontaktist vaba meeskonna kiiresti sobivale kattepositsioonile kontaktis oleva meeskonna kõrval (seljakotid jäävad kõigil selga!).

NB! Vii vaba meeskond kõrvale ja pisut tahapoole, kui maastik võimaldab sealt tuletoetust teha. Paiguta esimesena toetusrelvad. Jää ise tiivale, kust on parim näha ja juhendada kontaktis olevat meeskonda.

Samm 2
  1. Meeskond kattepositsioonil alustab kattetulega.
  2. Meeskond kontaktis heidab uuesti suitsu ja liigub tagasi, möödudes kattetuld tegevast meeskonnast, ja asub ise uuele kattepositsioonile, et katta seni kattetuld teinud meeskonna eemaldumist.

1

2

3

4

Sammud 3 ja 4
  1. Liikunud meeskond alustab kattetulega.
  2. Teine meeskond heidab vajadusel veel suitsu enda ja vastase vahele ning liigub tagasi, möödudes katvast meeskonnast.
  3. Jaopealik kontrollib kogu liikumist, et meeskonnad ei läheks liiga lahku ega teineteise tulesektorisse.
  4. Kui jagu on tulekontaktist väljas, liigutakse meeskondade kaupa, üksteist kattes, vaikselt kuni sobiliku maastikukohani kiireks reorg’iks ja jaopealik määrab uue liikumissuuna.
  5. Jagu liigub määratud suunas.
  6. Vajadusel tehakse ettekanne kõrgemale.

NB! Haavatud võetakse kohe kaasa, kõik teised annavad haavatu ülesvõtmise ajal kattetuld (vaata peatükki 4.13. „Lahingukannatanute käsitlemine tule all“).

b. Eemaldumine tänavatel ja teedel tagasi (rullimine tagasi)

Kitsastes oludes, tänavatel või teedel, mille servad võivad olla mineeritud, ei ole tihti võimalust manööverdada terve meeskonnaga tuletoetusesse. Kontakti korral eest kitsastes oludes, kus jagu liigub malelauas, alustavad kohest agressiivset kattetuld mõlemad esimesed võitlejad (reageerimine kontaktile).

Jaopealiku hinnangu ja eemaldumisotsuse korral alustab oma rivi lõppu liikumist kõige eesmine võitleja. Niipea, kui ta on möödunud oma selja taha jäävast võitlejast, alustab see kattetuld vastase positsiooni pihta. See on ühtlasi järgmisele esimeseks jäänud võitlejale tänava vastasküljes märguandeks alustada liikumist oma rivi lõppu.

Ka tema möödudes alustab kattetuld temast järgmine võitleja. Nii liigutakse edasi kuni varjumisvõimaluseni.

Rullimine tagasi

Eesmärk on hoida vastane agressiivse kattetule all vähemalt kahest relvast seni, kuni üksus on liikunud varjesse või põiktänavasse.

NB! Liikudes omade rivi lõppu, oled sa koheselt vastutav tagajulgestuse eest, samuti on tagumiste võitlejate vastutus julgestada varjekoht või ristuv tänav, kust üksus tule eest eemaldub.

c. Eemaldumine tänavatel ja teedel küljele (rullimine küljele)

Sattudes tulekontakti kitsastes oludes küljelt, kus puudub võimalus otseselt vastasest kaugeneda (mineeritud teeservad, hoonesein ühes küljes jms), tuleb eemalduda vastase suhtes küljele. Sõltuvalt varje kaugusest ja pealiku ohuhinnangust võib seda teha nii tuldud teed tagasi kui ka edasi.

Sattudes kontakti küljelt, liiguvad kontaktist kaugemal olevad võitlejad teistega joonele, et oma kattetulega mitte ohustada kaaslasi. Kogu üksus, kelle vaateväljas on vastane, annab kattetuld. Pealik määrab liikumissuuna, annab korralduse ja liikumine võitlejate kaupa algab eelmise drilli tehnika sarnaselt, kuid ühest rivist.

Iga rivi lõppu liikuv võitleja peab andma selge märguande endast järgmisele võitlejale möödumishetkel, hüüdes näiteks: „Viimane!“. Kuna tuletegevuse müra tõttu ei pruugi hüüdmist kuulda olla, siis tuleks ka mööda joostes käe või jalaga puudutada võitlejat, kes jääb rivi viimaseks. See on ühtlasi liikumise alustamise märguandeks võitlejale, keda puudutati. Tema omakorda annab märku järgmisele jne, kuni üksus on end kontaktist lahti rullinud.

NB! Haavatud võetakse kohe kaasa, kõik teised annavad haavatu ülesvõtmise ajal kattetuld (vt peatükki 4.13. „Lahingukannatanute käsitlemine tule all“). Kui üksus on hajunud, kogunetakse planeeritud KPdesse tuldud teel.

Rullimise ajal omade vahelt läbi liikudes hoiavad võitlejad relvi üles suunatuna, et vältida juhusliku lasu võimalust omade suunas. Isegi kui relv on suunatud omadest eemale, võib maha suunatud juhuslikust lasust tekkiv rikošett või killud tekitada vigastusi kaasvõitlejatele.

Üksuse eemaldumine on normaalne tegevus ülekaaluka vastasega kokku sattudes, kui tingimused ei ole oma üksusele soodsad. Eemaldumine võib olla ka ettevalmistav manööver jälitama asuvale vastasele kiirvaritsuse korraldamiseks. Samuti võib eemaldunud üksus liikuda pärast kontaktist lahti rebimist kiiresti uuele ja paremale lähtepositsioonile ning rünnata vastast endale soodsamast suunast.

1. Metsas ja lagedal eemaldudes …

  • heidab meeskond kontaktis suitsu enda ja vastase vahele.
  • tullakse haavatutele hiljem järele.
  • juhendab jaopealik kontaktis olevat meeskonda tiivalt.

2. Tänavatel ja teedel eemaldutakse küljele …

  • kui teeservad on mineeritud.
  • nii, et omade vahelt läbi liikudes hoiab võitleja relva üles suunatuna.
  • alati tuldud teed tagasi.

Rühma eemaldumine kontaktist

Olukord: rühm on sattunud ootamatusse tulekontakti vastasega. Vastane on ülekaalukam, kui oleks mõistlik rühmaga rünnata. Jagu on kontaktis intensiivse tule all ja jao eemaldumisdrilli sooritamine ilma teiste jagude katteta põhjustaks liigseid kaotusi.

Tegevus: sarnaneb jao drilliga. Olenevalt maastikust ja vastase asukohast juhib rühmapealik kontaktist vaba(d) jao(d) kattepositsioonidele ja alustab kattetuld kontaktis oleva jao liikumise võimaldamiseks. Jagu kontaktis heidab suitsu ja eemaldub paremale positsioonile, kust jätkab kattetuld. Rühmapealik käsib jagude kaupa eemalduda, veendudes, et vastase positsioon on pidevalt tulega kaetud ja jaod ei lahkne üksteisest ülemäära ega jookse kokku. Kontaktist vabanedes tehakse kiire reorg ja rühmapealik langetab edasise tegevuse otsuse.

Rühma eemaldumine kontaktist

1
2
3
4

NB! 

Ühe või mõlema vaba jao kasutamise katteks otsustab rühmapealik vastase tuletegevuse intensiivsuse ja maastikuolude põhjal.

Kokkuvõte

  • Üksuse eemaldumine on normaalne tegevus ülekaaluka vastasega kokku sattudes, kui tingimused ei ole oma üksusele soodsad.
  • Eemaldumine võib olla ka ettevalmistav manööver jälitama asuvale vastasele kiirvaritsuse korraldamiseks.
  • Samuti võib eemaldunud üksus liikuda pärast kontaktist lahti rebimist kiiresti uuele ja paremale lähtepositsioonile ning rünnata vastast endale soodsamast suunast.
  • Tagasi rullides hoitakse vastane agressiivse kattetule all vähemalt kahest relvast seni, kuni üksus on liikunud varjesse või põiktänavasse.
Odota