Luku 5.1 (Maakaitse käsiraamat)

Lahinguks valmistumine

Püsitoimingud

Püsitoimingud (procedures) on ühtlustatud harjutatud tegevused, mis ei ole seotud vahetu vaenuliku kontaktiga, kuid mida on vaja sooritada aega viitmata ja erilist juhendamist vajamata:

  1. lahinguks valmistumine;
  2. oma üksuste positsioonide läbimine (välja ja sisse);
  3. üksuste ühinemine;
  4. reorganiseerumine (reorg);
  5. läbiotsimine (sõjavangid, vastase langenud, masinad);
  6. sõjavangide ja korrarikkujate käsitlemine;
  7. tegevused reetmise või kaaslase vangilangemise korral;
  8. 5–25 m ümbruse kontroll;
  9. 4C protseduur.

Lahinguks valmistumine

Alati, kui üksus on liikumas ülesandele kas läbi oma liinide, julgestuspeatusest, VKPst, patrull-laagrist või rünnatud objektilt, samuti iga reorg’i ajal, valmistab iga võitleja iseenda, oma relvad ja varustuse ette lahinguks. Lahingupaariline kontrollib ja parandab, kus vaja. Jaopealik teeb pistelist kontrolli.

Iga võitleja valmistab lahinguks ette iseenda, oma relvad ja varustuse. Lahingupaariline kontrollib ja parandab, kus vaja

a. Võitleja:

  1. kiiver – maskeeritud kohaliku loodusliku materjaliga;
  2. nägu, kael, kõrvad – maskeeritud;
  3. käed – maskeeritud või mustad/rohelised kindad käes;
  4. vorm – terve, nööbid kinni, varrukad all;
  5. rakmed – terved, hääletud, lukud ja klapid suletud, maskeeritud;
  6. veepudelid – täidetud, hääletud, seotud;
  7. salvetaskud – salved täis, taskud kinni; granaadid valmis, kuid kinni;
  8. kompass – vajalik asimuut peal, seotud;
  9. saapad – terved, hooldatud, ei läigi!

b. Relvad:

  1. hooldatud, töökorras, õlitatud;
  2. kaitseriivis;
  3. täis salv all, padrun rauas;
  4. sihikud puhtad ja korras;
  5. lamp kinnitatud või valmis kiireks kinnitamiseks;
  6. kuulipilduja korralikult hooldatud ja õlitatud, laskemoon valmis (50ne lint relvas);
  7. käsigranaadid ettevalmistatud, korralikult kinnitatud;
  8. suitsugranaadid ettevalmistatud, korralikult kinnitatud;
  9. granaadiheitjad laetud, kaitseriivistatud, laskemoon ettevalmistatud;
  10. miinid ettevalmistatud, seotud, korralikult kinnitatud. 

c. Varustus:

  1. kõik, mis võib kaduda, on nööriga seotud ja kinnitatud;
  2. kõik elektroonika korras, täis akud sees, varuakud kaasas;
  3. binoklid korras, puhtad;
  4. signaal- ja valgustusraketid ettevalmistatud;
  5. raadio korras, laetud aku küljes, sagedused peal, antenn kinni ja sidekontroll tehtud;
  6. vangistusvahendid olemas ja kinnitatud;
  7. esmaabipaun komplekteeritud ja kinnitatud;
  8. haavatute transportimise vahendid korras ja kinnitatud;
  9. lõhkamiskomplekt komplekteeritud, korras, kinnitatud;
  10. kõik muu ülesandega seotud varustus olemas, korras ja kinnitatud. 

Üksus peab enne patrullülesandele liikumist varustama ennast kõigega, mida patrulli jooksul on vaja. Harva, kui üldse, on võimalus patrulli kestel varusid täiendada. Patrulli varustus jaguneb isiklikuks, meeskonna- ja erivarustuseks (vt peatükki 8.4. „Varustus“). 

Jalgsi liikuv patrull peab varustuse ja laskemoona varumisel arvestama kõigi oma võitlejate kandevõimega, et liigne raskus ei seaks ohtu kogu ülesande täitmist. Liigselt koormatud võitlejad väsivad, kaotavad valvsuse ja ohule reageerimise kiiruse. 

Oluline on ka raske varustuse ja laskemoona ühtlasteks kandamiteks jaotamine üksuse liikumisel. Kuulipilduri lisalindid, sidemehe varuakud, tankitõrjegranaadid jms tuleb jaotada nii, et võitlejad oleksid võimalikult võrdselt koormatud vastavalt igaühe kandevõimele. Nii säilitab kogu üksus ühtse lahinguvõime.

  • saapad
  • relv
  • veepudelid
  • kompass
  • kiiver
  • kuulipilduja

– täidetud, hääletud, seotud

– vajalik asimuut peal, seotud

– terved, hooldatud, ei läigi!

– hooldatud ja õlitatud, 50ne lint relvas

– kaitseriivistatud, täis salv all, padrun rauas

Kokkuvõte

  • Püsitoimingud on ühtlustatud harjutatud tegevused, mida on vaja sooritada kärmelt ja erilise juhendamiseta.
  • Püsitoimingud ei ole seotud vahetu vaenuliku kontaktiga.
  • Iga võitleja valmistab iseenda, oma relvad ja varustuse lahinguks ette. Lahingupaariline kontrollib ja parandab, kus vaja.
  • Üksuse ühtse lahinguvõime nimel peab arvestama võitlejate kandevõimega. Raske varustus ja laskemoon tuleb jaotada nii, et võitlejad oleksid koormatud võimalikult võrdselt.
Odota