(Loodusõpetus 3. kl)

Selgroogsed. Võrdlus selgrootutega

Võrdlus selgrootutega

Seni õpitud loomadest polnud ühelgi selgroogu.

Järgmistena vaatame lähemalt kalu, kahepaikseid, roomajaid ja linde. Kõik need loomad kuuluvad selgroogsete hulka.

Selgrootute keha toestab kas kehavedelik või kitiinist välisskelett. Lihased kinnituvad välisskeleti siseküljele. Selgrootutel ei ole keha sees olevat keskset toestust nagu selgroog.

Kaladel, kahepaiksetel, roomajatel, lindudel ja imetajatel on kõhrest ja luust koosnev selgroog.

Selgroogsetel kinnituvad lihased luude külge. Nende keha katab nahk.

Kaladel ja roomajatel on naha peal soomused.

Selgrootud hingavad kas läbi kehapinna, traheede, raamatkopsude või lõpustega.

Selgroogsetel on vaid kaks erinevat hingamisviisi.

Kalad hingavad lõpustega.

Kõik teised selgroogsed hingavad kopsudega.

Vees elavad imetajad, näiteks vaalad ja hülged, hingavad samuti kopsudega. Nad peavad hingamiseks pinnale tõusma, nagu ka vees toitu otsivad konnad, maod ja linnud.

Ujudes hoiab nastik pead vee peal. Vee all ei saa ta hingata.

Kõikide selgroogsete keha on peegelsümmeetriline.

See tähendab, et selgroog on telg, millest vasakule ja paremale poole jäävad osad on ühesugused, ainult peegelpildis.

Ka enamik selgrootuid on sümmeetrilised. Väga vähesed neist, näiteks käsnad, ei ole sümmeetrilised. Mõned selgrootud on kiirelise sümmeetriaga.

Selgrootutel ja selgroogsetel on veel mõned ühised tunnused.

Nende kehad on hulkraksed - koosnevad väga paljudest rakkudest.

Rakud on erineva kujuga ja täidavad kehas erinevaid ülesandeid. Näiteks närvirakud edastavad infot, lihasrakud tõmbuvad kokku ja liigutavad keha.

Nii selgrootud kui selgroogsed sõltuvad taimede olemasolust. Loomad ei tooda päikeseenergia abil toitaineid ega hapnikku, kuid vajavad neid. Nad söövad teisi elusorganisme või nende jäänuseid.