Luku 3.6 (Inimeseõpetus 7. kl)

Mida teha tüliga?

Arutle

  • Kuidas tülid lõpevad?
  • Kas tülisid on lihtne lahendada? Miks?

Kuidas käituda?

1. Vaata videot ja vasta küsimustele.

Vaata videot „Vali muusika“
  • Kelle vajadused ja soovid selles olukorras põrkusid? Selgita.
  • Kas tegelased läksid tülli? Mille järgi sa aru saad?
  • Mida sa soovitaksid emale, et tema soov saaks täidetud?
  • Mida sa soovitaksid tüdrukule, et tema soov saaks täidetud?
  • Paluda andeks.
  • Karjuda või lüüa.
  • Otsida, kes on süüdi ja teda karistada.
  • Arutleda koos, miks tüli puhkes ja kuidas probleemi lahendada.
  • Mossitada, et teine end süüdlasena tunneks.
  • Leppida kokku, et mõlemad rahunevad ja siis selgitavad oma seisukohti.
  • Jõuda mõlemale sobiva lahenduseni.
  • Kuulata ära, mida kaaslane asjast arvab.
  • Lahkuda ja loota, et tüli iseenesest laheneks.

Arutle

  • Võrdle kaaslasega, kuidas tema arvates on sobiv tülisid lahendada.
  • Selgitage vastastikku oma valikuid.
  • Mis käitumisviisi sa ise kõige rohkem kasutad?
  • Mis käitumist peaksid veel harjutama?

Mõistlik lahendus

3. Loe.

Aleksei koostab arvutis esitlust. Tema väiksem vend tahab samast arvutist multikaid vaadata. Aleksei keeldub, sest tal on vaja oma töö lõpetada. Seepeale vend solvub ja paneb muusika valjusti mängima.

Vend: „Nüüd ei saa sina ka seda teha, mida sina tahad! See on võrdne.“

Aleksei teab, kuidas tülitsemata hakkama saada

Aleksei: „No kuule... Mul on homme vaja esitlus õpetajale saata!“

Vend: „Minul on igav, tahan multikaid vaadata.“

Aleksei teab, et venda ära ajada pole mõtet, siis tuleb suur kisa.

Aleksei ütleb: „Ma saan aru, et sa ei leia endale huvitavat mängu. Ma prindin sulle värvimiseks pilte. Kui koolitöö lõpetan, luban su arvutisse.“

Vend pani muusika kinni ja ütles: „Olgu, ma siis värvin. Aga tee ruttu!“

Arutle

  • Kelle vajadused ja soovid selles olukorras põrkusid? Selgita.
  • Mis suhtlemisviisi kasutas Aleksei? (alistuv, agressiivne, kehtestav)
  • Mis suhtlemisviisi kasutas Aleksei vend? (alistuv, agressiivne, kehtestav)
  • Kas Aleksei läks vennaga tülli? Miks?
  • Mis on sinu arvates jutu mõte?

Iga kord ei pea huvide vastuolu viima tülini. Oluline on teine inimene tähelepanelikult ära kuulata ja aru saada, mida teine tahab. Sellisel juhul saab konflikti vältida ja leida mõlemaid osapooli rahuldav lahendus.

Juhtumite lahendamine

4. Loe juhtumit. Mõtle, kuidas saab olukorda tülitsemata lahendada. Märgi kõige sobivam.

On kehalise kasvatuse tund. Raul hakkab jalga panema oma spordijalatseid. Kuldar viskab ühe neist kõrgele aknalauale.

  • Raul viskab Kuldari jalatsi prügikasti.
  • Raul ütleb rahulikult: „Ära ole lapsik. Too mu jalats nüüd tagasi“.
  • Raul võtab vaikides ja õnnetult oma jalatsi aknalaualt alla.

Kaie ja Eleriin on poes. Kaie vaatab talveks endale uut mütsi ja proovib üht. Eleriini arvates valitud müts ei sobi Kaiele ja halvustab valikut.

  • Kaie paneb kurvalt mütsi riiulisse tagasi.
  • Kaie ütleb: „Mulle see müts meeldib, ma ikkagi ostan selle“.
  • Kaie ütleb: „Hoopis sul on halb maitse!“ Tüdruk viskab mütsi riiulisse ja sammub vihaselt poest välja.

5. Mängige juhtumid läbi. Katsetage erinevaid käitumisviise.

  • Milline käitumisviis viib tülini?
  • Milline käitumisviis lahendab olukorra tülli minemata?

Kokkuvõte

  • Mõtlen ja ütlen rahulikult, mida mina asjast arvan.
  • Kuulan, mida kaaslane asjast arvab.
  • Ei suru oma tahtmist teisele peale.
  • Ei ole liiga järeleandlik, ei lase kaaslasel endale liiga teha.
  • Tean, et sundimine, ähvardamine ja halvasti ütlemine ei lahenda probleemi.
  • Otsime lahenduse, mis meile mõlemale sobib.

Oleme kõik erinevad ja seetõttu on meil ka erinevad arvamused. Igaühel on õigus oma arvamusele. Kellelgi pole õigust oma seisukohti teistele peale suruda.

Otsime kõigile sobiva lahenduse
Odota