Rahvus ja kombed

Arutle

Kas sinu klassis õpib mõnest teisest rahvusest õpilasi?
Kas sul on mõni teisest rahvusest sõber?

Erinevate rahvuste kombed

1. Loe.

Eestimaal elab inimesi rohkem kui kahesajast rahvusest. Igal rahvusel on oma keel, traditsioonilised pühad ja toidud, kombed, harjumused ja uskumused. Rahvusele olulised toidud ja kombed on seotud nende päritolu maaga, seal kasvavate taimede, loomade ja maastikuga.

Näiteks eestlased räägivad eesti keelt, peavad tähtsamateks pühadeks jaanipäeva ja jõulusid. Pidupäevadel pakutakse kartuleid, seapraadi ja praekapsast, juua armastatakse lehmapiima. Eestlasi peetakse kinnisteks, rahulikeks ja kohusetundlikuteks. Välimuselt paistavad eestlased silma oma pikkusega.

Hispaanlased räägivad hispaania keelt, nende jaoks on olulised erinevad usuga seotud pühad. Kuna Hispaanias on sageli väga kuum ilm, on kombeks teha lõunapause ehk siestasid. Rahvustoiduks on suure panni peal tehtav mereandidega riisiroog paella, sageli kasutatakse kitsepiima. Hispaanlasi peetakse lõbusateks, emotsionaalseteks ja muretuteks.

Võõrsil elavad inimesed soovivad oma päritolu ja kombeid au sees hoida. Kui erinevast rahvusest inimesed elavad koos, siis on oluline üksteise erinevustega arvestada.

Vaata uudis-lõiku Eesti inimeste pikkusest

Arutle

Mille poolest rahvused erinevad? Markeeri tekstis.
Otsusta video põhjal, mille poolest erinevad rahvused veel erinevad?
Kus elavad kõige pikemad mehed?
Kus elavad kõige pikemad naised?
Kui palju on eestlaste pikkus viimase saja aasta jooksul muutunud?

2. Vaata videot.

Meie hõimlased – udmurdid

Sarnasused	Erinevused
välimus toidueelistus pikkus usk keel hobid käitumine iseloom kombed	välimus toidueelistus pikkus usk keel hobid käitumine iseloom kombed

Vaata videot „Vähemusrahvused Eestis – leedulased“

Sarnasused	Erinevused
välimus toidueelistus pikkus usk keel hobid käitumine iseloom kombed	välimus toidueelistus pikkus usk keel hobid käitumine iseloom kombed

Vaata videot „Vähemusrahvused Eestis – indialased“

(soovituslikud vahemikud 1.23–2.08 ja 2.49–10.16)

Sarnasused	Erinevused
välimus toidueelistus pikkus usk keel hobid käitumine iseloom kombed	välimus toidueelistus pikkus usk keel hobid käitumine iseloom kombed

Igal rahvusel on oma keel, traditsioonilised pühad ja toidud, kombed, harjumused ja uskumused.

Lisää aiheesta

Traditsioonid

3. Loe.

Kas teadsid, et ...

jaanipäeva tähistavad soomlased ja lätlased suurejoonelisemalt kui eestlased.
vene rahvusest inimesed peavad väga oluliseks vastlaid.
Halloween ei ole eesti rahvuspüha. Kõrvitsatest laternate tegemine ja naabrite kollitamise komme on siia tulnud Ameerikast. Eestis tähistatakse hingedepäeva.
volbriöö tähistamine on pärit Saksamaalt.
kui Eestimaal pakutakse peo lõpetuseks kohvi ja kooki, siis Hollandis alustatakse sellega. Seal antakse peo lõpus hoopis vorstikesi.

Mitte ükski rahvus, ükski keel pole parem kui teine. Erinevad keeled ja kombed teevad elu huvitavaks. Sallivus tähendab erinevate inimeste austamist.

Oluline on teiste rahvaste kombeid teada, sest siis

mõistad paremini teiste käitumist,
avardad oma silmaringi,
ei satu ebamugavasse olukorda.

Uuri internetist

jaanipäev –
volbripäev –
hingedepäev –
kadripäev –
mardipäev –

Jaanitulega tähistavad eestlased suve algust

Lisää aiheesta

Kokkuvõte

Mängige erinevate rahvaste mänge.

Mäng „Ma lähen reisima“ (Prantsusmaa)

Istuge ringis.
Esimene mängija alustab lausega. „Mina lähen reisima ja võtan kaasa ... (näiteks kohvri).
Jätkab tema vasakpoolne naaber, kes kordab lauset ja lisab juurde ühe eseme. Näiteks ütleb ta: „Mina lähen reisima ja võtan kaasa kohvri ja vihmavarju.“
Temast järgmine kordab eelmiste öeldut ning lisab veel ühe eseme. Kes eksib, annab pandi.
Mängu lõpus toimub pantide lunastamine.

Mäng „Hiir“ (Saksamaa)

Vahend: väike pall

Kõigepealt lepitakse kokku mänguala piirid.
Mänguala keskel on juhtmängija, kellel on pall – „hiir“.
Teised on laiali mängualal.
Mängu algussignaali peale hakkab juhtmängija palli jalaga veeretama.
Leides sobiva momendi, lööb ta „hiire“ kellegi suunas. Palli võib lüüa ainult jalaga.
Teised palli ei püüa, vaid põikavad selle eest kõrvale.
Kui pall tabab mängijat, jääb tabatu uueks juhtmängijaks. Endine jätkab mängu koos teistega.
Piiridest välja põgeneda ei tohi.
Võidab see, kes on kõige vähem kordi juhtmängija olnud.