Luku 6.1 (Matemaatika 7. kl, e-tund)

Ühtlase liikumise graafik. Liikumise kiirus

Tunni ülesehitus

  1. Sissejuhatus, 5 min
  2. Töö õpiku tekstiga.
    Selgitused ja näited, 17 min
  3. Õpitu kinnistamine.
    ​Ülesannete lahendamine, 18 min
  4. Kokkuvõte, 3 min

Ettevalmistus

  • Valmistada ette tagasiside kontrolltööle.
  • Otsustada, kas teha tund paber- või digiõpiku põhjal.
  • Valida õpilastele sobiv sissejuhatav tegevus.
  • Valida videod, skeemid, näited, mis aitavad mõista toimuvat.
  • Valida ülesanded iseseiseva tegevuse jaoks.
  • Kaaluda koduse töö andmise tarvidust ja strateegiat.

Eelteadmised

  • Mõistete „kiirus“, „teepikkus“ ja „aeg“ tähenduse tundmine. 
  • Koordinaattasandi kasutamine.

Eesmärgid

Õpilane 

  • tuletab meelde seose kiiruse, aja ja teepikkuse vahel;
  • õpib ühtlast liikumist kujutama koordinaattasandil graafikuna;
  • saab teada, kuidas teisendada kiirusühikuid;
  • saab teada, mida tähendab koefitsient 3,6;
  • tutvub argieluvaldkondadega, kus kiiruse teisendamine on igapäevane.

Seotud materjal

  • ​lk 120–123
  • ül 183–189
  • ptk 5.15.4
  • Opiqu ptk 5.1, 5.4 ülesanded, mis jätkuvad Opiqu TV-s: Kiire või hoopis aeglane, Märka, Arutle 4, Kiiruste võrdlemina

Märksõnad ja meetodid

  • kiirus, teepikkus, aeg, teisendamine, kohtumispunkt, andmete tabel, andmete kandmine tabelist graafikule
  • demonstratsioon, näitlikustamine, suunatud diskussioon, rakendused, tagasiside andmine, probleemi analüüs, ​isikliku tähenduse loomine juhtumi analüüsis, iseseisev töö

Lõiming

  • Eesti keel, loodusõpetus

Läbivad teemad

  • Tervis ja ohutus

Tagasiside kontrolltööle

5

1. Sissejuhatus

5

  • Sissejuhatava teema valimine
    • Skeem 4. kl Opiqu ptk-st 7.6 aruteluks
    • Viide Opiqu ptk 5.1 sissejuhatavale arutelule
    • Viide samale teemale füüsikas
  • Tean mida tean

Sissejuhatava teema valimine

Sissejuhatuseks piisab ühest tegevusest.

  • Uurida skeemi 4. klassi ptk 7.6 (slaidil) ja paluda õpilastel selgitada, mida nad selle põhjal väita saavad.
  • ptk 5.1 sissejuhatus „Kiire või hoopis aeglane“ sobib arutelu juhtimiseks. Arutleda saab teemal „Mis on fakt ja mis on hinnang“. Ühtlasi on sissejuhatuses eelmises kooliastmes õpitud mõisted, mida järgmise õppetüki jooksul on vaja õigesti kasutada.
  • Esitleda pilte ja tekste sellest, kuidas füüsikas käsitletakse liikumist, ning jõuda mõtteni, kuidas matemaatika kui keel kirjeldab nähtusi ja nende toimimist.
  • Tean mida tean.

Sissejuhatavad pildid

4. klassi Opiqu ptk 7.6

Tean, mida tean

Tean mida tean
  1. Milline ühik antud loetelust ei väljenda läbitud vahemaad?
    • kilomeeter
    • meeter
    • mikrosekund
    • valgusaasta
Tean mida tean
  1. Milline ühik antud loetelust ei väljenda aega?
    • millennium
    • ööpäev
    • mikrosekund
    • valgusaasta
Tean mida tean
  1. Milline ühik antud loetelust ei väljenda kiirust?
    • kilomeetrit tunnis
    • meetrit sekundis
    • sentimeetrit minutis
    • millennium
Tean mida tean

4. Kumb jõuab tunni ajaga kaugemale?

  • A liigub 5 kilomeetrit poole tunniga
  • B liigub 10 km kahe tunniga

Tean mida tean
  1. Kumb on kiirem?
    • A liigub 2 kilomeetrit veerand tunniga
    • B liigub 12 km poolteise tunniga
Tean mida tean. Vastused
  1. mikrosekund
  2. valgusaasta
  3. millennium
  4. A
  5. võrdsed kiirused

2. Teema õpetamine ja selgitamine

7

  • Soovitused tööks õpiku tekstiga
    • Õpik ül 418 tabeli ja graafiku alus
    • Meelespidamist toetav mälutehnika video
    • Soovitus tegevuse diferentseerimiseks, sh viide digiõpiku vastavale peatükile
  • Distantsõppe juhised

Töö õpiku tekstiga

  • Kui seos kiiruse, teepikkus ja aja vahel on meelde tuletatud, siis on hea analüüsida tabeli ja graafiku koostamist lk 120 näite varal ning lahendada koos ül 418 või ül 419.

Neile, kellele matemaatika meeldib

Kiirematel ja taiplikumatel õpilastel tasub lasta uurida lk 121, mis on sirge tõus. Tagasiside saamiseks paluda neil oma sõnadega selgitada, kuidas nad sellest aru said, ning tuua näide lk 121 joonise 31 abil. Mõistmises veendumiseks ei piisa, kui õpilane loeb ette sobiva lõigu õpikust.

Sama käsitlus koos ülesannetega on ptk 5.3.

Näited

Õpiku ül 418

Distantsõpe

pt 5.1 ja pt 5.4

Juhendada õpilast, millised peatüki osad on tingimata vaja läbi töötada ja millised võivad jääda õpilase valida.

Tagasiside saamiseks saata õpilasele ülesannete kogust lahendamiseks 2–3 jõukohast ülesannet.

2. Süvendamine ja kinnistamine

10

  • Selgitused ja näpunäited
    • Võrdlemise reegel (slaidil)
    • Näide kilpkonna liikumise mõõtmise kohta videol
    • Kilpkonna kiiruse teisendamise näide (slaidil)
    • Koefitsiendi 3,6 kasutamine teisendamisel (slaidil)
  • Liikumispaus

Selgitused ja näpunäited

  • Leidub olukordi, kus on otstarbekas kasutada erinevate pikkus- ja ajaühikute kombinatsioone kiiruse väljendamiseks. Võib paluda õpilastel nimetada erinevate kiirusühikute kasutamise näiteid.
  • Esitada võib ka näite kilpkonna liikumise kohta (slaidil).
  • Uurida lk 122 kiirusühikute teisendamise näiteid.
  • Ebakindlamale õpilasele saab osutada, et kiirusühikute teisendamise korral teisendame nii teepikkuse kui ka ajaühikud eraldi ning seejärel leiame kiiruse arvnäitaja saamiseks nende suhte.
    Siin sobib teisendada mõni kiirus, näiteks jalakäija või auto kiirus. Sobib tegeleda kilpkonna kiirusega (slaidil).

Koos lahendatav ülesanne

Vastus

1 sekundiga 2 cm.

Võrrelda on võimalik ainult samade ühikutega suurusi.

Kiirusühikud
  • \frac{\mathrm{km}}{\mathrm{h}} sõiduki kiirus
  • \frac{\mathrm{m}}{\mathrm{s}} tuule kiirus
Kilpkonna kiirus

2\frac{\mathrm{cm}}{\mathrm{s}}=\frac{0,02}{0,01667}\frac{\mathrm{m}}{\min}=1,2\ \frac{\mathrm{m}}{\min}

1,2\frac{\mathrm{m}}{\min}=\frac{1,2}{60}\frac{\mathrm{m}}{\mathrm{s}}=0,02\frac{\mathrm{m}}{\mathrm{s}}

0,02\frac{\mathrm{m}}{\mathrm{s}}=3,6\cdot0,02\frac{\mathrm{km}}{\mathrm{h}}=0,072\frac{\mathrm{km}}{\mathrm{h}}

Õpiku lk 122

Liikumispaus

1 minut

3. Õpilaste iseseisev tegevus

18

  • Harjutuste loetelu 
  • Ülesannete loetelu
  • Valitud ülesannete lahendusi
    • Õpik ül 421 
    • Õpik ül 422
    • Õpik ül 428
    • TV ül 184 graafik

Valida tundi õpilastele jõukohased ülesanded. Leida võimalus, et õpilased saaksid oma lahendusi kaaslastele esitleda.

​Harjutuste ja ülesannete suhe (H : Ü) olgu soovitatavalt 3 : 1.

Harjutused

  • ül 419
  • ül 420–427 
  • ül 186–188
  • ül 189 on jäetud üheks kodutöö variandiks
  • ptk 5.4 ülesannete kogust „Teisenda ja võrdle“
  • ptk 5.4 ülesannete kogust „Võidusõit“
  •  ptk 5.4 ülesannete kogust „Asulavälisel teel 80 km/h“

Ülesanded

  • ül 428
  • ül 429 on jäetud üheks kodutöö variandiks
  • ül 430
  • ül 183, 184
  • ptk 5.4 ülesannete kogust „Lennuki kiirus“ on seotud
    ​ ül 185. Neid saab lahendada ka eraldi.

Valitud ülesannete lahendusi

Õpiku ül 428

Püsiv tuule kiirus 82\ \frac{\mathrm{m}}{\mathrm{s}} ning tuuleiilid, mis olid sellest veel 30% kiiremad. 

Tuuleiilide kiirus

 82+82\cdot\frac{30}{100}=106,6\ \frac{\mathrm{m}}{\mathrm{s}} 

82\cdot1,3=106,6\ \frac{\mathrm{m}}{\mathrm{s}}

106,6\ \frac{\mathrm{m}}{\mathrm{s}}=3,6\cdot106,6=383,76\ \frac{\mathrm{km}}{\mathrm{h}}

Õpiku ül 421

Tõukerattaga sõitja liigub kiirusega 20\ \frac{\mathrm{km}}{\mathrm{h}} ja ta on vaatlejast 10 m kaugusel. Mitme sekundi pärast nad kohtuvad?

20\ \frac{\mathrm{km}}{\mathrm{h}}=20\ :\ 3,6\approx5,6\ \frac{\mathrm{m}}{\mathrm{s}}

10 : 5,6 ≈ 1,79 

Vastus

Ligikaudu 2 sekundi pärast.​

Õpiku ül 422

Traktor, mis liigub kiirusega 12\ \frac{\mathrm{km}}{\mathrm{h}}, on vaatlejast 10 m kaugusel. Mitme sekundi pärast jõuab traktor vaatlejani?

12\ \frac{\mathrm{km}}{\mathrm{h}}=12\ :\ 3,6\approx3,3\ \frac{\mathrm{m}}{\mathrm{s}}

12 : 3,3 ≈ 3,6 

Vastus

Ligikaudu 4 sekundi pärast.​

TV ül 184 graafik

Tähelepanekuid ja soovitusi

Võib juhtuda, et õpilased on teadlikud ja osavad mõne äpipõhise või veebikalkulaatori kasutamises, ning nad saavad seda üksteisele tutvustada. Kui õpetaja peab sobivaks mingit konkreetset kalkulaatorit, siis tasub õpilastele sellest rääkida.
Näiteks mõni ​ühikute teisendamise veebipõhine kalkulaator:

  • aja, teekonna pikkuse ja kiiruse kalkulaator Kalku,
  • tuulekiiruse kalkulaator Ilm.ee.

Õpilastele, kellel on pingutustest hoolimata raske teisendamist mõista ning veebikalkulaatori kasutamine praktikas ei tundu kohane, saab soovitada

  • vaadata Valemikust ikka ja jälle põhiteisendust, kuni erinevus 3,6 korda meelde jääb;
  • teadmisi korrata  4. klassi ptk 7.6 ja 7.7. 

Samal ajal on võimalik tegeleda teiste õpilastega.

Lisamaterjal

Maailma tuuled

  • Ava veebis reaalajas toimiv tuulte kaart. Uuri, kuidas see toimib. Määra tuuli Eesti ümbruses ja mõnes muus sulle huvi pakkuvas paigas.  
  • Teisenda määratud kiirused meetritesse sekundis, et neid oleks meedias edastatavate teadetega hea võrrelda.

Maailma tuulte kaart reaalajas

Kodutöö ja tunni kirjeldus

Kodutöö

≈ 10–20 min. Võimalik on valida igale õpilasele üks jõukohane ülesanne nende hulgast.

Kodutöö

Õpitu kordamine

TV ül 189

Kodutöö

Õpitu rakendamine uues olukorras

Õpiku ül 429

Tunni kirjeldus

Kiirus, kiirusühikud, liikumise kujutamine graafiliselt

Õpiku ptk 5.1 ja 5.2
​TV ül 183–189
​Opiqu ptk 5.1 ja 5.4

Odota