Luku 1.1 (Matemaatika 3. kl)

Arvutamise algus

  • Miks me arvutame?
  • Miks me arve rühmitame?

Miks me arvutame?

Väga ammusel ajal ei osanud inimesed veel arvutada. Aja jooksul tekkis neil aga vajadus midagi loendada, mõõta või järjestada. Selleks hakkasid nad võimalusi otsima. Aja arvestamiseks tegid nad kriipse koopaseinale, puule, kivile. Iga kriips tähistas ühte päeva. Kui kriipse aga juba väga palju sai, oli neid raske kokku lugeda. Seetõttu hakati hulki teisiti tähistama.

Ühe ammuse riigi aladel tähistas väike savist koonus ühte, kuul kümmet, suur koonus aga kuutkümmet. Selle riigi nimi oli Sumer
Ühes teises kunagises riigis, Babüloonias, aga tähendas naela kujutis ühte ja külili V-täht kümmet. Kui oli vaja kirjutada suuremaid arve, siis nad ühendasid need kujutised

Arvude rühmitamine

Kõige lihtsam oli asju loendada sõrmi ja varbaid appi võttes. Seepärast põhineb vanim arvude rühmitamine ühtedel, viitel, kümnetel ja kahekümnetel.

Kaupmehed pidid välja mõtlema arvude rühmitusi, et arvepidamine sassi ei läheks. Ühes kauges Aafrika riigis, Nigeerias, kasutasid müüjad teokarpe, mis olid kahekümne kaupa nöörile aetud. Nad arvutasid väga keeruliselt: korrutades, lahutades ja liites. Näiteks 45 arvutasid nad nii:
​3 ⋅ 20 – 10 – 5. Sama naljakalt ütlevad prantslased ka tänapäeval, näiteks arvu 92 ütlevad nad nii: 4 20 12.

Mitmel pool maailmas seoti paeltesse ja nööridesse sõlmi, et arve meeles pidada. Nii tegid ka näiteks indiaanlased. Sõlme kuju ja asukoht, nööri pikkus ja värv näitasid, kas tegemist oli ühtede, kümnete või sadadega.

Näide inkade arvunöörist. Leia, kus asuvad sajalised, kümnelised ja ühelised
        • 243
        • 532
        • 324

        Tänapäev

        Tänapäeval pannakse peaaegu kõikjal maailmas arvud kirja numbritega 0–9. Need numbrid pärinevad Indiast. India matemaatikud kasutasid numbreid 1–9 juba üle 2300 aasta tagasi. Indiast Euroopasse jõudsid need numbrid kuulsa Araabia matemaatiku tööde kaudu aga alles 900 aastat tagasi.

        Tuletame meelde tehteid

        Vastus. Liisa rong väljub kell  Liisa sõidab 

        9 + 6 = 

        7 + 5 = 

        4 + 8 = 

        17 + 6 = 

        23 + 9 = 

        48 + 5 = 

        Ma 

        Vastus. Askol on jäänud veel sõita  kilomeetrit.

        15 – 6 = 

        13 – 8 = 

        12 – 9 = 

        32 – 7 = 

        54 – 6 = 

        96 – 8 = 

        Ma 

        Kauplusesse toodi 6 kotti õunu. Igas kotis oli 3 kg õunu. Mitu kilogrammi õunu toodi poodi?

         3 = 

        Vastus. Kauplusesse toodi  kg õunu.

        2 ⋅ 3 =  +  = 

        3 ⋅ 3 =  +  +  =

        3 ⋅ 4 =  +  +  =

        Võrdsete liidetavate liitmine on  

        2 ⋅ 2 = 

        4 ⋅ 3 = 

        2 ⋅ 6 = 

        5 ⋅ 1 = 

        7 ⋅ 3 = 

        5 ⋅ 4 = 

        3 ⋅ 6 = 

        2 ⋅ 8 = 

        4 ⋅ 6 = 

        Ema keetis 12 liitrit jõhvikamahla. Ta jagas mahla võrdselt nelja purgi vahel. Mitu liitrit mahla on igas purgis?

        12  4 = 

        Vastus. Igas purgis on  liitrit mahla.

        8 : 2 =  

        8 : 4 =

         on arvu jaotamine võrdseteks osadeks.

        9 : 3 = 

        12 : 6 = 

        16 : 4 = 

        15 : 5 = 

        20 : 4 = 

        24 : 6 = 

        Matemaatikaklubi

        55 + 13 =  E

        59 – 18 =  D

        9 · 5 =  H

        45 : 9 =  J

        52 – 20 =  I

        18 : 3 =  P

        50 + 17 =  R

        17 + 5 =  S

        5 · 6 =  K

        28 : 4 =  L

        12 + 19 =  U

        25 + 9 =  M

        40 : 5 =  A

        15 + 8 =  V

        40 : 4 =  Ä

        8. september

        31

        22

        22

        32

        34

        8

        8

        67

        5

        8

        6

        10

        68

        23

        21. september

        34

        8

        41

        32

        22

        68

        6

        10

        68

        23

        29. september

        34

        32

        45

        30

        7

        32

        6

        10

        68

        23

        Odota