Sissejuhatus geograafiasse

Geograafia on teadus Maast. Sõna „geograafia” tuleb kreeka keelest ja tähendab Maa kirjeldust. Vanasti tegelesidki geograafid vaid Maa eri piirkondade kirjeldamisega. Ja kuigi maadeavastuste aeg on ammu möödas, on teadmised geograafiast endiselt tähtsad ja vajalikud.

Tänapäeval uurivad geograafid keskkonda ning õpivad tundma selles toimuvaid protsesse. Neid huvitavad nii loodusnähtused kui ka inimtegevus ja see, kuidas need üksteist mõjutavad. Jätkuvalt uurivad geograafid maakera piirkondlikke erinevusi ja selgitavad nende põhjuseid. Geograafia eesmärk on ka juhtida avalikkuse tähelepanu keskkonnaprobleemidele, pakkuda neile lahendusi ja leevendusi.

Geograafia jaguneb kaheks.

Loodus- ja inimgeograafia on omavahel tihedalt seotud. Loodusolud mõjutavad asustuse paiknemist, majandustegevust ja inimeste elulaadi. Inimesed kasutavad aga maad ning selle peal ja sees leiduvaid loodusvarasid, mõjutades omakorda looduskeskkonda. Selleks, et Maal toimuvat tervikuna mõista, on vaja teadmisi nii loodus- kui ka inimgeograafiast.

Geograafilisteks uuringuteks on mitmesuguseid meetodeid. Traditsioonilised uurimismeetodid on vaatlus ja loendus. Loodusgeograafid teevad ka mõõdistamisi ja võtavad proove pinnasest, õhust, veest ja taimedest. Inimgeograafia uurimismeetodite hulka kuuluvad veel inimeste küsitlemine ja intervjueerimine. Sageli on uurimistöös vaja tutvuda arhiivimaterjalidega. Näiteks inimgeograafid võivad uurida vanu fotosid linnast, et näha, kuidas on tänavad aja jooksul muutunud. Loodusgeograafidele võivad seevastu huvi pakkuda vanad maakaardid, mille põhjal saab kindlaks teha rannajoone muutusi.

Üha enam kasutatakse geograafilistes uuringutes moodsat tehnoloogiat. Tundlike mõõteriistadega registreeritakse muutusi maas, vees ja õhus. Välitöödelt hangitud proove analüüsitakse kõrgtehnoloogilistes laborites. Ümber Maa tiirlevad satelliidid pildistavad kogu maakera pinda väga suure täpsusega.

Satelliidipiltide abil uuritakse muutusi suurtel aladel. Näiteks saab neilt teada, kui palju on raiutud Lõuna-Ameerikas vihmametsi, kui kiiresti laienevad Aafrika kõrbed või kasvavad maailma linnad ja põllumaad (vt pilte all). Lähialade seiramist õhust on teinud hõlpsamaks ka mehitamata lennusõidukite ehk droonide areng.

Võimsad arvutid töötlevad kogutud andmeid kiiresti ja vahendavad neid kõikjale, kus on internetiühendus. Eriti tugevalt on arvutitehnika areng mõjutanud kaartide koostamist. Nutikate programmide ja suure andmehulga abil saab koostada kaarte pea igast nähtusest (vt kaarti all). Kaart on üks geograafi tähtsaimaid töövahendeid, mis aitab tal geograafilisi nähtusi ilmestada, analüüsida ja selgitada.

Eestis on geograafiat õpetatud Tartu Ülikoolis juba üle saja aasta. Õppima asunud noor saab keskenduda kas loodusgeograafiale, inimgeograafiale või geoinformaatikale (teadusharu geograafilistest andmestest ja kaartide koostamisest). Õppetöö käigus käiakse palju välitöödel, sh reisitakse teistesse riikidesse.

Loodusgeograafial on ka sõsarteadus – geoloogia –, mis on koolis geograafiatunni osa, kuid ülikoolis omaette eriala. Geoloogia uurib Maa kivimilist koostist, ehitust ja arengulugu. Geoloogiat saab Eestis õppida nii Tartu Ülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis. Geograafid ja geoloogid käivad palju läbi nii õpingute jooksul kui ka tööalaselt.

Geograafiat õppinud noor leiab tööd paljudes valdkondades. Palju geograafe leiab rakendust maakasutuse planeerijatena nii riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes kui ka planeerimisfirmades. Geograafe ja kartograafe läheb alati vaja riigikaitse, merenduse ja transpordi valdkonnas. Geoinformaatikute oskused on kõrges hinnas tarkvara- ja kaardifirmades.

Geolooge vajab riik maavarade leiukohtade kindlaks tegemiseks ja varude hindamiseks. Kaevandusettevõtted vajavad geoloogide teadmisi, et maapõuest maavarasid ammutada. Ka hoonete ja rajatiste ehitamisel on geoloogide teadmised asendamatud.