Ärkamisaja lätetel
Laulu maagia
Muusikal on kõigi rahvaste kultuuris ja ajaloos tähtis roll. Kreeklased pidasid kauneid kunste jumalate kingituseks. Loodeti, et lauldes esitatud palveid võtavad jumalad meelsamini kuulda.
Sajanditevanune eesti regilaulgi oli tihti maagilise tähendusega: usuti, et igal põllul, loomal, taimel või veekogul on hing, mis kuuleb laulu ja aitab kaasa töö edenemisele ning inimeste elujärje paranemisele.
Laulujumal Vanemuine
Laulude kaudu on säilinud teadmised meie esivanemate elust. Eesti rahvausundis muusikajumalat ei tuntud, ometi on meie eeposes „Kalevipoeg“ tegelaseks laulujumal Vanemuine.
See tegelane ilmub esimest korda 19. sajandil Kristjan Jaak Petersoni luuletustes ja Friedrich Robert Faehlmanni muistendites.
19. sajand kujuneski paljude Euroopa väikerahvaste jaoks rahvusliku eneseteadvuse kujunemise ajaks.
Rahvusliku ärkamisaja eestvedajad
Niinimetatud rahvusliku ärkamisaja eestvedajateks olid eesti haritlased ja taluperemehed. Nad hakkasid tundma huvi oma maa rahvuse, keele ja mineviku vastu. Hakati arendama eesti keelt, kirjastama emakeelseid raamatuid, koguma rahvaluulet ja rahvalaule.
Ilmus Friedrich Reinhold Kreutzwaldi rahvaluule ainestikul ja regivärsi vormis loodud eepos „Kalevipoeg“. Ärkamisaja meeleolusid kajastas oma luules eesti esimene naisluuletaja Lydia Koidula. Tema isa Johann Voldemar Jannsen toimetas esimest nädalalehte Postimees, kus neid luuletusi ka avaldati.
Pärisorjusest priiks
15. sajandil oli Eestis välja kujunenud pärisorjus. Maaomanikud võisid talupoegi osta, müüa ja kinkida ning ilma loata ei tohtinud talupoeg mõisniku valdustest lahkuda.
19. sajandi algul anti küll Peterburi keisrikojast korraldus pärisorjus ametlikult kaotada, kuid rahva rõhumine jätkus. Kulus veel ligi pool sajandit, enne kui eestlaste hulgas hakkas levima rahvuslik liikumine, mis taotles rõhumisest vabanemist.
- Huvi oma keele ja kultuuripärandi vastu.
- Eestikeelse haritlaskonna kujunemine.
- Sinimustvalge rõivastuse kandmine.
- Eesti kirjakeele ühtlustamine.
- Emakeelsete raamatute kirjastamine.
- Kultuuris
- Hariduses
- Meditsiinis
- Kaubanduses
Lydia Koidula | |
Johann Voldemar Jannsen | |
Friedrich Reinhold Kreutzwald |
Karl August Hermann
„Laulu ja mängu leht“
Üks olulisemaid rahvuslikul ärkamisajal tegutsenud kultuuritegelasi oli Karl August Hermann (1851–1909). Ta sündis Põltsamaal sepa pojana, kuid omandas mitmekülgse hariduse. Hermann tegeles eesti kirjakeele ühtlustamisega ning õpetas ja koostas ka ise õpikuid.
1882. aastal sai Karl August Hermannist ajalehe Postimees toimetaja, mille juures hakkas ta välja andma kultuuriajakirja „Laulu ja mängu leht“. Selles jagas ta rahvale algteadmisi muusikast ning huvitavat teavet laiast muusikamaailmast. Tema eestvedamisel ilmus mitu laulukogumikku, milles oli ka eesti rahvalaulude töötlusi.
Karl August Hermann oli ka laulupidude korraldaja ja dirigent. Ta lõi üle 300 heliteose, millest paremiku moodustavad koorilaulud.
Karl August Hermann. „Munamäe otsas“
Märgi loetelus ära kõik Hermanni ametid, mis on seotud muusikaeluga. Kui ühte ametit on väljendatud mitme sõnaga, märgi need kõik.
Kungla rahvas
Kuula ja laula „Kungla rahvast“.
Harjuta laulmist muusika saatel.
Mu isamaa armas
Kuula ja laula laulu „Mu isamaa armas“.
Harjuta laulmist muusika saatel.
- Kui JO = d, siis millise astmega laul lõpeb?
- Õpi laul selgeks astmenimetustega.
- Laula ksülofoni saatepartiid astme- ja tähtnimetustega.
- Mängi laulu saateks ksülofoni ja kannelt.
- Kujunda laulu dünaamika.
Saade bassksülofonil
