Ilma veeta ei ole elu. Vett tarbivad kõik elusolendid Maal. Vett ei teki Maal juurde ega kao, vesi on pidevas ringluses vedeliku, auru, lume ja jääna. Vesi kustutab janu, peseb puhtaks ja kasvatab vilja.
Inimese kasutuses on ainult 2% kogu Maa veevarudest, sest 98% veest moodustab soolane merevesi. Mageveest on omakorda kaks kolmandikku liustikes. Vesi on Maal nii ajaliselt kui ka ruumiliselt ebaühtlaselt jaotunud. Kuigi suures osas maailmas on mageveepuudus, leidub kohti, kus seda jätkub küllaldaselt nii loodusele kui ka inimesele, nt Eestis. Veerežiim võib olla ettearvamatu ning vett võib tihti olla kas liiga palju või liiga vähe, eriti troopikas.
Vett kasutatakse mitmeti: joogiveena, pesuveena, energiaallikana, kastmisveena, tööstuses jne. Inimese kasutatud veehulgast ligi 70% kulub ära põllumajanduses, umbes 20% läheb tööstusele ja vaid 10% jääb kodumajapidamistele. Mitmetes arengumaades on põllumajanduse osakaal (nt niisutuspõllundus) veelgi suurem. Näiteks ühe kilogrammi nisu tootmiseks kulub kuupmeeter (1000 liitrit) vett ja ühe kilo riisi tootmiseks 3000 liitrit vett. Niisutamisega kaasneb olulisi keskkonnaprobleeme, nagu pinnase sooldumine või mullaviljakuse vähenemine. Samuti võib niisutamine olla problemaatiline aladel, kus vett napib isegi kodumajapidamiste jaoks.
Foto: Irita Raismaa
Inimese kehast moodustab vesi umbes kaks kolmandikku. Inimesel on vaja 1–2 liitrit vett päevas. Pool sellest saadakse juues, pool imendub koos toiduga. Iga päev väljub inimorganismist ca 2 liitrit vett, kuid soojemas kliimas ja suurema kehalise aktiivsuse korral võib kehast lahkuda kuni 10 liitrit vett. Ilma veeta suudab inimorganism elus püsida ainult paar päeva. Tänapäeval puudub 1 miljardil inimesel ligipääs puhtale joogiveele. Probleem on suurim just arengumaades. Näiteks Aafrikas on vaid igal neljandal inimesel võimalik tarbida puhast joogivett. Naised ja lapsed läbivad vee otsinguil kilomeetreid ja isegi siis peavad nad tihti oma joogivee ammutama reostunud lompidest. Ligi pooltel arengumaade inimestel on terviseprobleemid, mida põhjustavad saastunud vesi ja puudulik hügieen.
Siiani on levinud ettekujutus, et peamine mure puhta joogivee pärast on maakohtades. Viimasel ajal on selgeks saanud, et tõeline katsumus seisneb hoopis kasvavate linnade varustamises vee ja kanalisatsiooniga. Arengumaade üha laienevad slummialad on tõsiseks probleemiks. Vaesed inimesed rändavad linnadesse lootuses raha teenida, ja kuna seal pahatihti puuduvad rahuldavad sanitaarsüsteemid, peavad slummide inimesed puhta joogivee eest mitu korda rohkem maksma kui sama linna rikkamad elanikud.
Mitmes maailma piirkonnas kasutatakse magevett (põhja- ja pinnavett) kiiremini, kui see looduslikult taastuda jõuab. Juba 1/3 maailma rahvastikust elab keskmise kuni suure veepuudusega piirkonnas. Teadlased ennustavad, et kliima muutumine ja vee liigkasutamine tekitab olukorra, kus üle poole maailma elanikkonnast kannatab 2032. aastaks tõsise veepuuduse käes. Inimkond kasvab meeletu kiirusega ja maailma rahvastiku toitmiseks peab põllumajanduses toimuma oluline muutus, sest vee tarbimist oluliselt suurendada ei saa. Juba praegu on suurem osa põllumajandusest siirdunud väiksematele laiuskraadidele, kus soojem kliima lubab kaks kuni kolm saaki aastas. Intensiivne põllumajandus on tekitanud seal aga veenappuse, viies niigi aeglaselt taastuva põhjavee taseme väga madalale.
Veepuudus ja põud on mureks ka paljudele Euroopa piirkondadele, kus tasakaal vee vajaduse ja kättesaadavuse vahel on jõudnud kriitilise piirini. Veepuudusest ja põuast on saanud suur probleem ning kliima muutumise tõttu halveneb olukord tõenäoliselt veelgi. See ei ole üksnes Vahemere riikide probleem. Tšehhi Vabariik on teatanud sagedase veepuuduse all kannatavatest piirkondadest ning Prantsusmaa ja Belgia liigtarvitatud põhjaveekihtidest. Eestis veepuudust veel ei ole, kuid joogivee kvaliteedis on arenguruumi. Kvaliteetne joogivesi on tagatud ligi kolmveerandile Eesti elanikest.
Veepuudus võib tekitada ka sõjalisi konflikte. Teatud piirkondades on vesi juba taastumatu loodusvara, seega kasvab selle majanduslik ja strateegiline tähendus pidevalt. Pinna- ja põhjavee jagamine eri riikide vahel tekitab kestvaid omandiõigustülisid nt USA-s, Iisraelis, Süürias, Türgis, Pakistanis ja Vietnamis. Viimase viiekümne aasta jooksul on vähemalt 37 relvastatud kokkupõrke ajendiks olnud vesi.
Info
22. märtsil tähistatakse üleilmset veepäeva. Ülemaailmse veepäeva tähistamise eesmärk on eelkõige teadvustada, kuidas majanduslik tootlikkus ja sotsiaalse heaolu kasv mõjutavad veevarude vähenemist. Koos ülemaailmse veepäevaga peetakse ka rahvusvahelist sanitaarpäeva. Puhas vesi, kanalisatsioon, hügieenilised WC-d ja puhtus on elutähtsad vaesuse, haiguste ja eriti laste suremuse vähendamisel.
Uurimiseks
- Mitmes India piirkonnas on Coca-Cola tehased põhjustanud veepuudust ja -saastet. Tööstuse võimsad puurkaevud ammutavad päevas sadu tuhandeid liitreid põhjavett, mille tagajärjel on vesi kaevudes kümneid meetreid alanenud, jättes inimesed joogiveeta ja põllud kuivaks. Viljaikaldus kaotab inimeste sissetulekud ning igapäevased kilomeetritepikkused käigud vee järele ei jäta aega tööle- ega kooliminekuks. Peale veepuuduse olid probleemiks raskmetallid, mis tehaste reovetest põhjavette sattusid. Saastunud vesi oli täiesti joogikõlbmatu ning sellega pesemine tekitas silma- ja nahaärritust. See on sundinud inimesi tehaste vastu protesteerima ning mitmed külanõukogud on läinud probleemiga kohtusse, kus neid on saatnud ka edu. Lõuna- Indias Kerala osariigis suutsid aktiivsed külaelanikud sundida ühe Coca-Cola tehase uksed sulgema. See on hea näide, kuidas kodanikualgatuse ja juriidiliste meetmete abil on ka väikestel kogukondadel võimalik võita vaidlusi rahvusvaheliste suurkorporatsioonidega. Uuri lähemalt Coca-Cola konflikti ja lahenduste kohta: kuidas ja mis piirkondi tehas täpselt mõjutas, missugused konkreetsed meetmed aitasid probleemi lahendada? Paku viise, kuidas oleks võimalik selliseid olukordi tulevikus vältida.
- Uuri, kuidas on olukord puhta veega Euroopas ja Eestis. Kas mõnes Euroopa riigis on võetud karme meetmeid selleks, et puhta vee nappust kompenseerida? Too näiteid.
- Vaata saadet vee kohta sarjast „Mõistlik või mõttetu”.
